...ei ole enam kaugel. Nüüd on kohver pakitud ja homme varahommikul lendan nelja tuule poole Katari. Isegi veel praegu ei ole tunnet, et kuhugi minema hakkaksin. Vaatame, mis tunne mul hommikul on. Kena piknik koduaias peetud ja tuju on täitsa hea. Ja nüüd on ka kindel, et ma oskan väheke ujuda ... loodan, et seda peale õppust vaja ei lähe ;)
Kindlasti jääb palju asju maha, kuigi enda teada on kõik vajalik ja veel rohkem olemas...eks näis.
Kirjutamiseni,
Rauno
