Tore töö küll, aga ma olen surmväsinud alates Aleksandria lennust kuni tänaseni. Nüüd olen vaba kuni 29.09.2010 kell 13neni. Ma ei suuda praegu isegi välja mõelda, mis nädalapäev meil on :D. Kaotan kaalu, mis meeletu ;) Täna Roomast tulles, nägin lennujaamas oma Cabin Service'i instruktorit, kes ütles esimese asjana, et seda on näost näha, et ma olen ikka veits kaalu kaotanud ;)
Aleksandriat ma enam isegi ei mäleta, sest see oli lihtsalt sinna minek ja tagasitulek. Ainuke asi, mida mäletan, et see oli esimene kord, kus mulle anti pihku oma toidukäru ja saadeti teenindama ... võttis aega, mis võttis, aga enamik neist sai, mida tahtis ;) Sellel lennul olid kaks tüdrukut, kes on QR-is töötanud alles 6 kuud ja järgmisel kuul lähevad minema. Aleksandriast tagasitulles oli pool lennukit täis mingisugust aasia armeed, kõik olid vormirõivastes. See oli täitsa ilus vaatepilt. Imelik on vaid see, et nad jõid nagu "loomad" ;).
Aleksandriast tulles oli minu tsoonis ka üks vanatoi, kes tahtis coca colat. Avasin selle tema juuresolekul, ta pistis keele sisse ja ütles "no good, give me another". Andsin siis uue ja see oli "better, but still not good" ;) :D. Jobu! Lõppkokkuvõttes jäid kõik ellu, mis on peamine ;)
Frankfurti ma ootasin, sest Saksamaa mulle meeldib ;) Crew oli lahe ja väga abivalmis. Teel Frankfurti oli lennuk suht täis. Minu positsioon oli R4, mis tähendab, et olin vastutav 4 baari eest ja ühe ukse eest. Baaride avamiseks ja sulgemiseks tuleb teha meeletu paberitöö. Kui sellega midagi untsu keerad, siis jääb lennuk lennujaama kinni ja QR saab kõvad trahvid ... ja vaevalt keegi selle eest mulle aitäh ütleks. Aga kõik läks kenasti. Lisaks oli minu tsoonis ka üks meesterahvas, kes nõudis shampust, mida me economy reisijatele ei paku. See eest pakume spritzerit, mis on valge vein ja mullivesi. Ütlesin talle viisakalt, et shampust ma talle pakkuda ei saa, aga mida saan teha, on spritzer. Ta nõudis edasi shampust ja keeldus spritzerist. Vaidlesime ... mina viisakalt (kuigi sisemuses tahtsin talle öelda, et Sa oled 10 kilomeetri kõrgusel õhus ja Sa oled endale ostnud kahjuks ainult economy pileti! Kui tahad saada kõike, mida hing ihkab, võiksid olla maapeal või soetada esimese klassi pileti!) ja tema ikka karjudes. Tegin talle spritzeri ja ütlesin talle, et "give it a try" ... ja pärast tahtis ta veel nelja spritzerit.
Üldiselt olid reisijad väga toredad. Algul pelgasin saksa keelt rääkida, kuid kui pidin tegelema mõnega, kes üldse inglise keelt ei oskanud, siis tuli saksa keel mängu võtta ja hiljem sai juba kenasti hakkama. 
On the way back ... :D ei olnud enam nalja. Lennuk oli puupüsti täis ...vähemalt economy. 275 reisijat turistiklassis ja FUCK! jälle tropid minu tsoonis. Seekord kaks araabia mutti! Nad panevad sind ikka tundma, et oled täielik saast :) Aga ma ei lase ennast sellest häirida ... selle eest nad ju mulle maksavadki ja 99% reisijatest on väga toredad. Võta mu kotid, vii sinna ... tee seda, too teist ja nali algab nüüd: "check first class!" me tahame seal istuda. Näed, me paksud, me ei mahu siia. Mina siis viisakalt, et esimeses klassis ei ole vabu kohti (pooled olid siiski vabad ;). Nemad ikka, et kontrolli. Mina siis, et kahjuks ei saa ma midagi teha. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui kutsusin kogu economy eest vastutava inimese ja siis jäid mutid rahule.
AAAAAgggaaa...mul tuli neid ju veel taluda kogu lennu vältel. Ja nüüd tuleb selline koht, mida ma ei peaks rääkima ...aga mul oli naeru ikka päris raske tagasi hoida. Sellel lennul olin A330 lennukis L3, mis tähendab, teenindamine hakkab peale täiesti eest vasakpoolse vahekäigu economy klassi esimesest reast ja seal istusid ka minu poolt palju armastatud daamid. Pakkusin siis daamidele söögivalikut ja oli aeg avada lauad :D.... ja need lauad jäid ju 90 kraadisesse asendisse, sest daamikesed olid tõesti natuke ülekaalus ... nii mõnekümne kilo võrra.... :D Mida nüüd siis teha ... mind ootasid ees veel 40 reisijat :D. Õnneks oli tegemist nö seinaäärsete istmetega. Seina küljest sai avada suure laua lapse voodi jaoks ....avasin selle ja ladusin kandikud ritta. Asusin siis teiste reisijate juurde. Olin lõpetamas teist rida, kui järsku hakkab üks araabia mammidest kõval häälel hõikama "my friend! No good food! Another!" Inglise keel ühesõnaga olematu ja söök juba pooleldi söödud :D Selgitasin, et enne ei saa, kui kõik teenindatud. Siis chekkan. Pärast sööki nad õnneks magasid kuni lennu lõpuni! Ja ega sellel lennul rohkem olnudki. Peale selle, et aconomy eest vastutav crew ütles, et kirjutab minu kohta oma aruandesse, et olen tubli ja töökas ;)
Ja siis ootas mind Rooma! Positsiooniks R3, mis tähendab, et vastutad kõikide vetsude ja laste eest ja lisaks on oma tsoon teenindamiseks. Lennuk oli peaaegu täis ja enamik neist ei rääkinud mitte ühtegi keelt peale italiano ;) Põhiline on see, et kõik läks hästi ja oma neljandal lennul sain ka reisijalt kirjaliku kiituse. QRi lendudel on võimalik küsida "Tell Us Form'i". Üks reisija tegi seda ja nimetas seal mind ja üht india tüdrukut kui professionaalset ja sõbralikku crewd ;) Juhei! Sellised asjad võivad avada tee business class'i varem, kui see tegelikult peaks juhtuma. Aga no sinna on veel ikka aega.... :)
On the way back ... :D ei olnud enam nalja. Lennuk oli puupüsti täis ...vähemalt economy. 275 reisijat turistiklassis ja FUCK! jälle tropid minu tsoonis. Seekord kaks araabia mutti! Nad panevad sind ikka tundma, et oled täielik saast :) Aga ma ei lase ennast sellest häirida ... selle eest nad ju mulle maksavadki ja 99% reisijatest on väga toredad. Võta mu kotid, vii sinna ... tee seda, too teist ja nali algab nüüd: "check first class!" me tahame seal istuda. Näed, me paksud, me ei mahu siia. Mina siis viisakalt, et esimeses klassis ei ole vabu kohti (pooled olid siiski vabad ;). Nemad ikka, et kontrolli. Mina siis, et kahjuks ei saa ma midagi teha. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui kutsusin kogu economy eest vastutava inimese ja siis jäid mutid rahule.AAAAAgggaaa...mul tuli neid ju veel taluda kogu lennu vältel. Ja nüüd tuleb selline koht, mida ma ei peaks rääkima ...aga mul oli naeru ikka päris raske tagasi hoida. Sellel lennul olin A330 lennukis L3, mis tähendab, teenindamine hakkab peale täiesti eest vasakpoolse vahekäigu economy klassi esimesest reast ja seal istusid ka minu poolt palju armastatud daamid. Pakkusin siis daamidele söögivalikut ja oli aeg avada lauad :D.... ja need lauad jäid ju 90 kraadisesse asendisse, sest daamikesed olid tõesti natuke ülekaalus ... nii mõnekümne kilo võrra.... :D Mida nüüd siis teha ... mind ootasid ees veel 40 reisijat :D. Õnneks oli tegemist nö seinaäärsete istmetega. Seina küljest sai avada suure laua lapse voodi jaoks ....avasin selle ja ladusin kandikud ritta. Asusin siis teiste reisijate juurde. Olin lõpetamas teist rida, kui järsku hakkab üks araabia mammidest kõval häälel hõikama "my friend! No good food! Another!" Inglise keel ühesõnaga olematu ja söök juba pooleldi söödud :D Selgitasin, et enne ei saa, kui kõik teenindatud. Siis chekkan. Pärast sööki nad õnneks magasid kuni lennu lõpuni! Ja ega sellel lennul rohkem olnudki. Peale selle, et aconomy eest vastutav crew ütles, et kirjutab minu kohta oma aruandesse, et olen tubli ja töökas ;)Ja siis ootas mind Rooma! Positsiooniks R3, mis tähendab, et vastutad kõikide vetsude ja laste eest ja lisaks on oma tsoon teenindamiseks. Lennuk oli peaaegu täis ja enamik neist ei rääkinud mitte ühtegi keelt peale italiano ;) Põhiline on see, et kõik läks hästi ja oma neljandal lennul sain ka reisijalt kirjaliku kiituse. QRi lendudel on võimalik küsida "Tell Us Form'i". Üks reisija tegi seda ja nimetas seal mind ja üht india tüdrukut kui professionaalset ja sõbralikku crewd ;) Juhei! Sellised asjad võivad avada tee business class'i varem, kui see tegelikult peaks juhtuma. Aga no sinna on veel ikka aega.... :)
Maandusime Rooma kell 6 hommikul. Magasime 11neni ja kell 12 läksime linna. Meid pidi tulema 6, aga läksime vaid kolmekesti. Teised kõik magasid. Rooma on ilus ;) Olime linnapeal 7 tundi ja siis tagasi hotelli. Korraks interenetti ja siis magama. Magasin ööläbi nagu väike laps. Hommikul kohvrid kokku ja taas lennule. Briifingul teatas siis lennuki kõrgeim ülemus teeninduse osas, et olen R2 ... mis tähendab keskmist kööki ja baari! Ma mõtlesin, et ma ütlen kohe töölepingu üles :D Lisaks oli L2, kes on köögi eest täielikult vastutav täiesti kogenematu crew ... :D Nii et olime seal kahekesti nagu peata kanad ... aga tundub, et kõik sai tehtud ;) No lõpuks muidugi CSD, kui kõige kõrgem ülemus, teatas meile crew bussis, et meil jäid mingid asjad tegemata ja me oleks pidanud neid ikka tegema ja miks me neid asju ikka ei teinud ja kuidas ikka saab, et ei teinud ;) Aga teate: Mul on jummmmmmala pohhui! :D Keegi ei saanud viga ja see, et jätsin kätekreemi vetsu ja ei tõstnud tekkide kotti kapist välja... no ma ei tea. Ühesõnaga ta otsustas, et ta kirjutab sellest oma aruandes meie mõlema kohta ;) Bitch! Algaja crewna on niiiii palju infot, et ei suuda iialgi kõike meeles pidada. Ja see, et ta pani kõik 4 kogenud economy crewd tagumisse kööki ja kaks lolli esimesse, on tema, mitte kellegi teise mõtlematus ;) Aga mina olen ikkagi õnnelik ja rahul ;) Ahh jaa ja siis ilmselt kogu löögi asjale andis see, et ta teatas Dohast väljudes, et me peame tõeadma kõikide crew liikmete nimesid ja kutsuma neid nimepidi ja mina seda ju ei teinud. Siin siis nimekiri ainult economy crew nimedest:
Imithyas, Sook-Kyoung, Chahrahzed, Charisma, Elishibah, Amandeep ja uskuge mind, nende perekonnanimesid ei taha te teada :) Ühesõnaga ... talle see ei meeldinud. Ja siis veel ... palun arvake siis ära, kes neist on naine ja kes on mees, kaks neist on mehed.
Ja siis oli veel Roomast tagasituleva lennu puhul tegemist kontroll-lennuga, kus iga crew pidi andma ühele reisijale tagasiside vormi. Tšekkasin siis lennu algusest peale kedagi normaalset ... ja andsin selle ühele meesterahvale, kes tundus normaalne. Seal on küsimusi igasuguste asjade kohta. Selle saab ilusti kinni liimida ja ma ei peaks nägema, mida ta sinna kirjutab ja märgib. Aga "there's a will, there's a try" ;) Ühesõnaga kogemata õnnestus mul see ilusti avada ja nägin, et teeninduse kohapeal oli igasse kasti tehtud ristike sõna "Excellent" alla ;) Nii et asi korras.
Ja muidugi ikka üks tropp minu tsoonis vähemalt. Seekord ema lapsega. Enne maandumist laps nuttis, võib olla maandumise ajal ikka juhtub, et kõrvad löövad lukku vms. Ja ma palusin siis lauad kinni panna, arvuti ära panna ja laps kinnirihmutada. Pärast mõnda aega oli laps veel rihmutamata ja ma teatasin, et see tuleb ära teha. Ta teatas mulle vastu, et see on tema laps ja ta ise teab. Mina teatasin talle selle peale, et kas ta teab, kui kiiresti see laps pilootideni välja lendab, kui maandumisel peaks olema hädaolukord ja lennuk järsku näiteks pidurdab. Ta teatas, et ta ei tea ja mina teatasin, et loodan, et ta ei tahagi teada nii et parem on laps kinni rihmutada. Seda ta ka tegi. Täpselt nii palju need vanemad oma lastest hoolivadki. Teine grupp vanemaid on need, kes tulevad imikutega reisile ja neil ei ole ei toitmiseks pudelit, rääkimata toidust ja mähkmetest. Mis sorti lapsevanem see on? Ühesõnaga minu teha on naeratus ja loota, et rohkem ma neid ei näe.
JA SIIS ... lennuk puudutas ratastega maad ja hoog oli veel meeltu .. ja inimesed otsustasid püsti tõusta ja hakata oma asjadega tegelema. Ja me siis karjusime, et istuge maha ja rihmad kinni ja keegi ei kuulanud. Ja siis teatab CSD kui jumala abiline lennukis, et "all crew secure the cabin!" JA MA PIDIN ISE KA PÜSTI TÕUSMA JA NAD ISTMETESSE SURUMA! Ja siis teatas üks mees mulle, et tema arust on piisavalt turvaline ja ta ise teab, mis teeb ja siis ma olin juba päris kuri, sest tegemist oli minu turvalisusega ja ma teatasin talle, et minu arust ei ole turvaline ja mina pean siin hetkel püsti seisma. See on hetk, kus 5 Star kaob täielikult, sest peamine on turvalisus. Võtsin tast kinni ja surusin ta istmesse ja tänasin teda minu elu ohtu seadmise eest. Reisijana ei mõista inimesed, et ka väike liikumine taxy-wayl on äärmiselt ohtlik. Üks pidurdus või järsk liigutus pilootide poolt ja võidiki eluks ajaks ratastoolis olla... ja pööran mina siis ringi, et oma istmele tagasi minna. Mammi lapsega on vahekäigus püsti ja otsib oma kotti! Sisemuses oleks tahtnud üle kabiini karjuda, et "Mis kuradi ema Sa oled!", aga läksin sinna ja käskisin maha istuda. Ta teatas, et tema jaoks on turvaline. Mina teatasin, et QRi jaoks ei ole turvaline ja teil tuleb maha istuda või võite hiljem lennujaamas kohtuda turvaülemaga, kes teile tunniajase loengu peab. Ta otsustas siis maha istuda ja omaette midagi pobiseda ...
Teine asi, millest inimesed aru ei saa ... kotid vahekäigus ja oma jalgade juures. Mõnega vaidled pool tundi. See ei ole mitte minu ega teiste crew liikmete kadedus, et teil reisijatena on palju kotte ja olete suutnud teha meeletut shopingut Roomas. Asjad peavad olema ära pandud ainult turvalisuse eesmärgil. Kujutage ette, et on emergency ja tuleb teha evakueerimine. Kas te kujutate ette, kuidas need inimesed kõik oma asjadesse kinni jäävad ja seal käpuli maas on ja teisi takistavad? Igaüks meist mõtleb, et meiega seda ei juhtu ... tahaks loota, et ei juhtugi, kuid parem olla valmis, kui hiljem kahetseda.
Imithyas, Sook-Kyoung, Chahrahzed, Charisma, Elishibah, Amandeep ja uskuge mind, nende perekonnanimesid ei taha te teada :) Ühesõnaga ... talle see ei meeldinud. Ja siis veel ... palun arvake siis ära, kes neist on naine ja kes on mees, kaks neist on mehed.
Ja siis oli veel Roomast tagasituleva lennu puhul tegemist kontroll-lennuga, kus iga crew pidi andma ühele reisijale tagasiside vormi. Tšekkasin siis lennu algusest peale kedagi normaalset ... ja andsin selle ühele meesterahvale, kes tundus normaalne. Seal on küsimusi igasuguste asjade kohta. Selle saab ilusti kinni liimida ja ma ei peaks nägema, mida ta sinna kirjutab ja märgib. Aga "there's a will, there's a try" ;) Ühesõnaga kogemata õnnestus mul see ilusti avada ja nägin, et teeninduse kohapeal oli igasse kasti tehtud ristike sõna "Excellent" alla ;) Nii et asi korras.
Ja muidugi ikka üks tropp minu tsoonis vähemalt. Seekord ema lapsega. Enne maandumist laps nuttis, võib olla maandumise ajal ikka juhtub, et kõrvad löövad lukku vms. Ja ma palusin siis lauad kinni panna, arvuti ära panna ja laps kinnirihmutada. Pärast mõnda aega oli laps veel rihmutamata ja ma teatasin, et see tuleb ära teha. Ta teatas mulle vastu, et see on tema laps ja ta ise teab. Mina teatasin talle selle peale, et kas ta teab, kui kiiresti see laps pilootideni välja lendab, kui maandumisel peaks olema hädaolukord ja lennuk järsku näiteks pidurdab. Ta teatas, et ta ei tea ja mina teatasin, et loodan, et ta ei tahagi teada nii et parem on laps kinni rihmutada. Seda ta ka tegi. Täpselt nii palju need vanemad oma lastest hoolivadki. Teine grupp vanemaid on need, kes tulevad imikutega reisile ja neil ei ole ei toitmiseks pudelit, rääkimata toidust ja mähkmetest. Mis sorti lapsevanem see on? Ühesõnaga minu teha on naeratus ja loota, et rohkem ma neid ei näe.
JA SIIS ... lennuk puudutas ratastega maad ja hoog oli veel meeltu .. ja inimesed otsustasid püsti tõusta ja hakata oma asjadega tegelema. Ja me siis karjusime, et istuge maha ja rihmad kinni ja keegi ei kuulanud. Ja siis teatab CSD kui jumala abiline lennukis, et "all crew secure the cabin!" JA MA PIDIN ISE KA PÜSTI TÕUSMA JA NAD ISTMETESSE SURUMA! Ja siis teatas üks mees mulle, et tema arust on piisavalt turvaline ja ta ise teab, mis teeb ja siis ma olin juba päris kuri, sest tegemist oli minu turvalisusega ja ma teatasin talle, et minu arust ei ole turvaline ja mina pean siin hetkel püsti seisma. See on hetk, kus 5 Star kaob täielikult, sest peamine on turvalisus. Võtsin tast kinni ja surusin ta istmesse ja tänasin teda minu elu ohtu seadmise eest. Reisijana ei mõista inimesed, et ka väike liikumine taxy-wayl on äärmiselt ohtlik. Üks pidurdus või järsk liigutus pilootide poolt ja võidiki eluks ajaks ratastoolis olla... ja pööran mina siis ringi, et oma istmele tagasi minna. Mammi lapsega on vahekäigus püsti ja otsib oma kotti! Sisemuses oleks tahtnud üle kabiini karjuda, et "Mis kuradi ema Sa oled!", aga läksin sinna ja käskisin maha istuda. Ta teatas, et tema jaoks on turvaline. Mina teatasin, et QRi jaoks ei ole turvaline ja teil tuleb maha istuda või võite hiljem lennujaamas kohtuda turvaülemaga, kes teile tunniajase loengu peab. Ta otsustas siis maha istuda ja omaette midagi pobiseda ...
Teine asi, millest inimesed aru ei saa ... kotid vahekäigus ja oma jalgade juures. Mõnega vaidled pool tundi. See ei ole mitte minu ega teiste crew liikmete kadedus, et teil reisijatena on palju kotte ja olete suutnud teha meeletut shopingut Roomas. Asjad peavad olema ära pandud ainult turvalisuse eesmärgil. Kujutage ette, et on emergency ja tuleb teha evakueerimine. Kas te kujutate ette, kuidas need inimesed kõik oma asjadesse kinni jäävad ja seal käpuli maas on ja teisi takistavad? Igaüks meist mõtleb, et meiega seda ei juhtu ... tahaks loota, et ei juhtugi, kuid parem olla valmis, kui hiljem kahetseda.
Sa oled ikka superman :) Loe nagu põnevusromaani!
ReplyDeleteheh .. kas just superman ;) Aga põnev on küll. Raske, aga põnev ;)
ReplyDelete