... ühesõnaga see kõik ei olegi võileibade ja coca cola jagamine. Pärast Cabin Service'i osa tundsin kergendust, et üks etapp läbi ja ehk järgmine ei ole nii raske. Nüüd tahaks ropendada ... f***!... Safety ja Emergency Procedures (SEP) on ikka hullult raske. Ilmselt eriti sellepärast, et seda kõike tuleb läbi teha inglise keeles ja materjali on kahe käsiraamatu jagu ... mõlemad käsiraamatud on oma 7 cm paksud. Minu kui mittevägahästiinglisekeelt rääkiva inimese jaoks on raske juba see, kui pean meeles pidama asju nagu "Emergency Locator Transmitter" või "Complaint Resolution Official". Lisaks sellele peab teadma peast päris palju lehekülgi. Arvan, et oma mõnikümmend lehekülge olen küll sõna sõnalt juba pähe õppinud. Peast peab teadma, kus on lennukis tulekustutid, päästevestid, kirves, kindad, lambid, hapnikumaskid jne jne jne. Ja pead teadma täpset kohta, mitte et kuskil seal kandis on. Lisaks peab enne lendu kontrollima üle iga kui viimase sentimeetri lennukist. Ja neid protseduure pead teadma sõna sõnalt ... ja kui ma ütlen sõna sõnalt, siis ma seda ka silmas pean ... kui on door control handler, siis on door control handler, mitte door control lever. Iga viimane kui "on" või "is" pean olema õige koha peal. Tulevaikus ei oma see tähtsust, kuid õppeprotsessi käigus ta ju küsib seda ;) Kui lennuk kontrollitud, siis pead teadma sõna sõnalt seda, kuidas ust avada, kuidas varuväljapääsusid avada. Kui see ka selge, siis jõuame kõrgema levelini ... nüüd hakkavad tulukesed põlema. Need on oranžid, punased, rohelised ja sinised. Kui oranž läheb põlema ja jääbki põlema, siis on WC-s keegi hädas :), kui vilgub, siis on seal tulekahju. Kui põlema läheb roheline tuli, helistab keegi kolleeg kuskilt mujalt positsioonilt. Kui põlema läheb sinine, siis kutsub Sind reisija. Kui põlema läheb punane ja jääbki põlema, siis tahab kapten süüa või juua või Sind õhtul välja kutsuda (nii selgitab meie instruktor). Kui punane vilgub, siis tea, et varsti ei ole enam nalja ... siis pead appi võtma kõik oma teadmised SEP'st, sest võime maanduda džunglisse, kõrbesse, vihmametsa, põllule, linnatänavatele või keset ookeani ;). No ja siis tulevad mängu kõik need fraasid, mida Kapten ja Cabin Crew "boss" ehk CSD (Cabin Service Director) kõvasti üle lennuki ütlevad. Ega keegi ju ei karju üle lennuki, et "me saame surma, hoidke nüüd päid ja jalgu!" Selleks on ikka omad laused, mida kõike rahulikult peab ütlema. Kuigi kapten võib olla juba näeb mäge ees :) No ja kui peale hakkab evakueerimise protsess, siis on peauste ja varuväljapääsude juures käsklused erinevad, vette ja maale hädamaandumist tehes on need samuti erinevad. Lisaks on veel "unprepared" ja "prepared" hädamaandumised. Juhul kui on tegemist ettevalmistusega maandumisega, siis pead pead teadma veel poose, mida reisijad lennuki maandudes peavad hoidma. No neid ei ole raske meeles pidada, aga õppeprotsessi käigus tuleb need ka sõna sõnalt pähe õppida :) ... tegu võib olla tavalise reisijaga, kes võib valida kahe poosi vahel, tegu võib olla pika reisijaga, kes ei mahu istmevahesse, tegu võib olla rasedaga või siis lapsega emaga jne jne jne ... nii et kujutage nüüd ise ette, kui palju erinevaid variante pähe on vaja õppida. Ja õppimine toimub nii, et kella 14-20ni on kool ja järgmisel päeval kell 14 algab kool sellega, et pead peast teadma kõiki eelmise päeva asju ;) Päris INTENSIIVNE kursus. Arvan, et keskmiselt võetakse päevas läbi 100 lehekülge ... inglise keeles ... millest osa kujuneb hiina keeleks.
Hetkel on käsil A320 lennukitüübi õppimine. Iga viimast kui vidinat pead teadma. Ja oleks neil siis lühikesed ja korrektsed nimed, ei tegemist on ikka kolmest või neljast sõnast koosnevate nimetustega. Isegi juhul, kui see jubin ise on 1cmx1cm. Nüüd muidugi läheb asi ka praktilisemaks. Juba teeme läbi igasuguseid erinevaid õnnetuste situatsioone. St et istud lennukis koos oma kolleegidega, kes kõik tahavad ka stjuuardiks saada. No täna näiteks istusin siis varuväljapääsu kõrval istmel. Pidin istuma. Siis antakse käsklus hädamaandumiseks. Haarasin kätega säärtest ja painutasin pea alla. Siis peab karjuma täiest kõrist "Brace! Brace!" "Brace! Brace!". Siis lennuk jääb seisma. Ajad reisijad väljapääsude eest ära ja vaatad välja. Hindad olukorda ja vajadusel avad ukse ja karjud "Evacuate! Evacuate! Evacuate", lähed lennuki tiivale ja avad teise väljapääsu ja siis hakkad karjuma: "Open seat belts! Come this way! Run and slide!" ja nii kaua karjud kuni kõik 144 reisijat (A320 puhul) on lennukist väljas. Siis kontrollid veel lennukit seestpoolt ja hüppad ka ise teadmatusse. Ja need protseduurid on jälle sõna sõnalt vaja pähe õppida. Loomulikult on need jällegi erinevad, sõltuvalt sellest, kas see kummiliumägi õnnestub avad või mitte :) ... ma ei ürita teist stjuuardit või stjuuardessi koolitada, lihtsalt annan märku, mis siin tegelikult toimub ;) Tänasel praktilisel harjutusel oli muidugi ka poisse, kes ei jõudnud seda 15 kilost ust avada. Selle peab ju eest ära tõstma ja välja viskama. Loomulikult kõik ümberringi naeravad ja õpetavad, targutavad ja kamandavad. See ei ole väga lihtne. Aga samas on täitsa tore.
Kaks päeva veel A320, siis ühe päeva lähme ja võitleme elava tulega kuskil linnast väljas vist ja siis tuleb A330. Siis esmaabi ja veel paar väiksemat asja ning olemegi valmis. Nende paari väikseme asja sisse kuulub ka "grooming", mis on NELI päeva. See tähendab nad räägivad meile 4 päeva, kuidas me välja nägema peame. Kuidas juuksed, kuidas küüned, kuidas nägu, kuidas kingad, kuidas uniform jne jne jne välja peavad nägema jne. Ja muideks, enne iga lendu kontrollitakse Sind pealaest jalatallani üle ;) Niiet Sa pead neid reegleid kõike täitma. Aga vanad olijad räägivad, et see asi ei ole tegelikult nii hull ... ja kui tahad Malediividele, Lõuna-Aafrikasse, Indoneesiasse või Vietnami minna, võtad end ilmselt kokku ka :)
Aga minul algas nüüd see ühepäevane nädalavahetus. Olen sellest nädalast täiesti väsinud, sest see on kulunud ainult õppimisele. Veel üks selline nädal ootab ees. Käisin nüüd poes, tõin kolm pakki küpsist ja leiba ning veel nipet-näpet. Olen veel veits üleval ja siis tuttu. Homme peab koristama, puhkama ja muidugi õppima. Veel kolm nädalat ja siis saab tuule tiibadesse ;) ...ehk ;)
Eks kirjutan jälle, kui midagi põnevat kogen ;) No siiani on küll kõik uus ja põnev. Ainuke asi, mida ma enne teadsin, on see, et Airbus'i toodavad eurooplased (Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa) ning Boeingut ameeriklased. Selle eest tänud Timppale ;) Ülejäänu on kõik uus ja huvitav ...
Hetkel on käsil A320 lennukitüübi õppimine. Iga viimast kui vidinat pead teadma. Ja oleks neil siis lühikesed ja korrektsed nimed, ei tegemist on ikka kolmest või neljast sõnast koosnevate nimetustega. Isegi juhul, kui see jubin ise on 1cmx1cm. Nüüd muidugi läheb asi ka praktilisemaks. Juba teeme läbi igasuguseid erinevaid õnnetuste situatsioone. St et istud lennukis koos oma kolleegidega, kes kõik tahavad ka stjuuardiks saada. No täna näiteks istusin siis varuväljapääsu kõrval istmel. Pidin istuma. Siis antakse käsklus hädamaandumiseks. Haarasin kätega säärtest ja painutasin pea alla. Siis peab karjuma täiest kõrist "Brace! Brace!" "Brace! Brace!". Siis lennuk jääb seisma. Ajad reisijad väljapääsude eest ära ja vaatad välja. Hindad olukorda ja vajadusel avad ukse ja karjud "Evacuate! Evacuate! Evacuate", lähed lennuki tiivale ja avad teise väljapääsu ja siis hakkad karjuma: "Open seat belts! Come this way! Run and slide!" ja nii kaua karjud kuni kõik 144 reisijat (A320 puhul) on lennukist väljas. Siis kontrollid veel lennukit seestpoolt ja hüppad ka ise teadmatusse. Ja need protseduurid on jälle sõna sõnalt vaja pähe õppida. Loomulikult on need jällegi erinevad, sõltuvalt sellest, kas see kummiliumägi õnnestub avad või mitte :) ... ma ei ürita teist stjuuardit või stjuuardessi koolitada, lihtsalt annan märku, mis siin tegelikult toimub ;) Tänasel praktilisel harjutusel oli muidugi ka poisse, kes ei jõudnud seda 15 kilost ust avada. Selle peab ju eest ära tõstma ja välja viskama. Loomulikult kõik ümberringi naeravad ja õpetavad, targutavad ja kamandavad. See ei ole väga lihtne. Aga samas on täitsa tore.
Kaks päeva veel A320, siis ühe päeva lähme ja võitleme elava tulega kuskil linnast väljas vist ja siis tuleb A330. Siis esmaabi ja veel paar väiksemat asja ning olemegi valmis. Nende paari väikseme asja sisse kuulub ka "grooming", mis on NELI päeva. See tähendab nad räägivad meile 4 päeva, kuidas me välja nägema peame. Kuidas juuksed, kuidas küüned, kuidas nägu, kuidas kingad, kuidas uniform jne jne jne välja peavad nägema jne. Ja muideks, enne iga lendu kontrollitakse Sind pealaest jalatallani üle ;) Niiet Sa pead neid reegleid kõike täitma. Aga vanad olijad räägivad, et see asi ei ole tegelikult nii hull ... ja kui tahad Malediividele, Lõuna-Aafrikasse, Indoneesiasse või Vietnami minna, võtad end ilmselt kokku ka :)
Aga minul algas nüüd see ühepäevane nädalavahetus. Olen sellest nädalast täiesti väsinud, sest see on kulunud ainult õppimisele. Veel üks selline nädal ootab ees. Käisin nüüd poes, tõin kolm pakki küpsist ja leiba ning veel nipet-näpet. Olen veel veits üleval ja siis tuttu. Homme peab koristama, puhkama ja muidugi õppima. Veel kolm nädalat ja siis saab tuule tiibadesse ;) ...ehk ;)
Eks kirjutan jälle, kui midagi põnevat kogen ;) No siiani on küll kõik uus ja põnev. Ainuke asi, mida ma enne teadsin, on see, et Airbus'i toodavad eurooplased (Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa) ning Boeingut ameeriklased. Selle eest tänud Timppale ;) Ülejäänu on kõik uus ja huvitav ...
No comments:
Post a Comment