Kuala Lumpur!

...oeh...keha ja vaim on täiesti segaduses. Enam ei saa aru, millal on öö ja millal on päev, millal peab sööma, millal magama. Keeruline see värk :)

Aga Malaisia oli väga lahe. Sealne aeg on meie ajast 5 tundi ees. Nii et lendu alustasime kell 9 hommikul Dohast ja kohale jõudsime 21.00. Lend oli üldiselt rahulik, peale ühe targa, kes otsustas wc-s suitsetada. Ja ühe vanamehe käest sain ilmselt araabia või mis iganes muus keeles sõimata. Tal hammas valutas, siis näitas mulle oma hambakontsusid ja küsis valuvaigistit. Kuna ta oli joonud kaks viskit, siis ma talle valuvaigistit ei andnud. See muidugi pistis karjuma ... aga kuna ma ei saanud millestki aru, siis see mind eriti ei kõigutanud.

Sellel lennul kogesin ka elu kõige ... kuidas nüüd öeldagi ... imelikumat meeskonda :D See kõik sai alguse juba lennueelsel briifingul. Nad kõik olid kuskilt Aasiast ... Koreast, Hiinast või Malaisiast. Kaks tüdrukut olid Indiast ja need olidki ainukesed, kellega üldse rääkida kannatas. Ühesõnaga esimesest minutist peale mulle see meeskond ei meeldinud. Ja ma pidin nendega siiski head tiimitööd tegema 2 x 7 tundi ja 40 minutit ... tagasiteel sujusid asjad juba paremini ;)

... ja nagu ma juba ütlesin, siis meeskond oli natuke imelik. Me olime kaks päeva Malaisias ja hotellist väljas käisid 12st meeskonnaliikmest neli. Mina käisin koos ühe India tüdrukuga linna avastamas ja siis teised kaks käisid ka kuskil hotelli lähedal. Samas nende jaoks ei ole see võib olla midagi erilist. No ei tea ;)

Igastahes mul oli tore :) Käisime vaatasime siis ära selle maailmakuulsa Petronas Toweri, mis oli kuni 2004. aastani maailma kõige kõrgem hoone oma 451,9 meetriga. Nalja sai kohe alguses. Et lennujaamas asuvast hotellist linna jõuda, tuli sõita kahe rongiga. Kokku umbes pool tundi. Tulime siis viimases rongipeatuses maha ja jalutasime ringi selles hoones ja siis küsisime ühelt inimeselt, et kus kohas see maailmakuulus Petronas Tower on, et kuidas sinna saada. See hakkas naerma ja ütles, et minge õue ja küll leiate. Tuli välja, et me olimegi selles hoones :D Tegime siis pilte ... meeletud rahvamassid tegid sedasma. Siis käisime selle sama hoone all asuvas akvaariums kalu ja muid vee-elukaid vaatamas. Seal sai otsa ka mu fotoka aku ;)

Võtsime ka kalateraapiat ... st panime jalad vette ja lasime kaladel neid näksida ja kõdistada ;)
Edasi suundusime shopingule. Ma sain endale paari pükse ja uued papud ;) Tütarlaps käis ka juuksuris ;) Siis käisime massazhisalongis ja võtsin tunnise massazhi. Edasi sõime ja jõime ja jõime ja sõime. Läksime tagasi lennujaama, jalutasime veidike seal ringi ja oligi 12 tundi möödas linnaminekust. Maandusin hotellituppa ja jäin magama. Teisel päeval ma midagi tarka ei teinud. Olin selleks liiga väsinud. Keha ei võta seda imelikku elustiili omaks ;)

Tagasiteel oli lennuk pooltühi. Natuke üle 7 tunnisel lennul oli olukord väga rahulik. Andsime neile küll kaks korda süüa, kuid ülejäänud aeg oli täielik vaikus. Alustasime oma lendu kell 3 öösel kohaliku aja järgi ja viietunnise ajavahe tõttu maandusime kell 5 Dohas. Koju jõudsin kell 6 ja magama sain 6.30. Nüüd olen üleval natuke ja üritan veel magada, sest järgime lend on öösel kell 2 Indiasse, Calicutti. Seal on mul ka üks terve päev kohaliku eluga tutvumiseks. Ja siis on NELI vaba päeva ning saabub esimene kodumaine külastaja ;)