Üleriiklik skandaal!

Kütuse liitri hind tõusis 50% .... 20-lt eurosentilt 30-le eurosendile! Vot sellised mured.

Sisalik!

Sooja kliima võlud. Viimastel päevadel on siin ka kuidagi kahtlaselt niiske. Ühesõnaga ... meie kahe magamistoaga korterisse otsustas kolida ka sisalik. Ta elab mu korterinaabri kapis (hetkel veel) ja ma loodan, et ta ei kavatse sealt ära kolida. Ajasime teda natukene ka taga ja ainuke saavutus oli see, et ta on nüüd ilma sabata ... selle saime kätte :D. No tegelikult ei ole ta suur, selline pisikene ... aga mis järgmiseks?

Aga muidu on siin täitsa tore. Koolitus on pingeline .. hetkel siis teeninduse osa edukalt läbitud. Nüüd on siis käes see aeg, kus õpime pähe kõik need asjad, mis lennukis leidub ja mida hädaolukorras kasutada saab ... hapnikumaskid, hapnikupudelid, tulekustutid, esmaabikarbid, asukohamäärajad ... neid asju on kümneid. Nende kohta peab sõna sõnalt pähe õppima selle, kuidas nende kõlblikkust enne lendu kontrollida ja nende kasutamist peab oskama ka selgitada. Lisaks peab pähe õppima selle, kuidas mingis hädaolukorras käituda ... ehk siis kui kabiini rõhk kaob, siis selleks on vaja sõna sõnalt pähe õppida tegevused. Kui kabiinis on tulekahju, siis on jällegi vaja sõna sõnalt pähe õppida need asjad, mida tegema pead.

Minu õnneks ei ole selles osas palju muutuseid ja minu jaoks on see rohkem kordamine. Uskumatu, mis tegelikult kõik kolme aasta tagusest ajast meeles on! Loodan, et saan selle asja edukalt tehtud ;)

Nüüd läen magama, sest homme tuleb taas vara ärgata ;)

Kiired uudised ;)

Hei!

Ütleme nii, et viimased 1,5 nädalat on olnud pingelised ;) Käisin kaks korda Doha kliinikus kardioloogi juures. No tuleb välja, et kõik on siiski korras ja muretsemiseks pole põhjust. Keegi küll midagi eriti ei räägi, aga nii palju kui ise aru saan, siis on kõik korras. Vähemalt ka mu tööandja aktsepteeris tulemused.

Arstilkäik oli siin üsna omapärane. Esimene kardioloogi vastuvõtt on elavas järjekorras. Ta kuulab mure ära ja siis annab uueks kohtumiseks aja. Minu aeg läbivaatuseks oli neljapäeval õhtul kell 20.30. Läksin sinna ja mind pandi siis meeste ooteruumi ootma ...jah ... siin on kõik kogu aeg jaotatud :) Inimesed jooksid minu arsti juurde, jällegi oli elavas järjekorras vastuvõtt. Nii kui saabus kell 20.30, löödi plats puhtaks ja mina astusin sisse. Tehti südame ultraheli ja anti pildid ja arsti aruanne pihku mingi aja pärast. Kell 21.30 pääsesin sealt. Natukene harjumatu oli nii hilja arsti juures käia.
Edasi viisin paberid tööandjale ja vastuse osas on siin alati vastupidi. Tavaliselt ikka öeldakse pärast analüüsi, et kõik on korras. Siin on see nii, et kui kahe päeva jooksul Sinuga ühendust ei võeta, siis on kõik korras :D. No neli päeva on möödas ja jätkan õpinguid

Lisaks tööandja poolsele arstlikule kontrollile on siin ka riigipoolne kontroll. Enne ei saa tööviisatki, kui on tehtud vere ja kopsutestid. Nakkushaiguseid ei tohi olla, siis saad viisa. Sisuliselt tehakse HIV test, hepatiidid ja kopsupõletiku ja tuberkuloosi jaoks kopsupilt. Kui sellega korras, siis saad viisa. Minu viisa on nüüd töös.

Kui koolitusest endast rääkida, siis sellega on lihtne. Minu jaoks on see kordamine, kuigi pean tunnistama, et osa asju on muutunud ja koolitus ise on palju praktilisem ja huvitavam. Vahetest läks hästi ... 100%, ainukesena. Laupäeval on teeninduse lõputest ja siis pühapäevast hakkab lennuturvalisus.

Nüüd tõttan panka oma pangakaardile järgi. Teised said kätte juba, aga uue pangakonto tegemine pidi olema lihtsam, kui vana avamine :) Võttis kauem aega. No eks ma siis vaatan, tookord mul jäi paar riaali pangakontole ka ... kas see on alles ;) 






 

Arsti juures ;)

No esimesed probleemid siis :) Mul on liiga madal südamelöögi sagedus, nimelt lööb mul süda 47 korda minutis, kui tavapärane on 60 ja rohkem. Nüüd seda siin uuritakse ja arutatakse ja puuritakse. Eelmine kord ei tehtud sellest üldse küsimust ja siis oli 49 :). Eks näis, mis saab. Võib-olla saab koju kiiremini, kui oleks osanud arvata :)

Kogemus IT poes (paranduses):)

Mul on siin paar päeva ikka närvid täitsa läbi olnud. Tegelen oma magistritöö kirjutamisega ja enamus mu asju on salvestatud mu välisele mälukettale. Vahetevahel teen endale arvutisse back-upi. Mõned päevad tagasi tegin ka. Peale seda tegelesin oma tööga ja kõik uuendused olid välisel mälukettal. No ja siis see juhtus - arvuti ei aktsepteerinud seda enam ja ma ei saanud oma andmeid kätte. Iseenesest ei olnud hullu, ainult paari päeva töö, aga ikkagi.

Korterinaaber soovitas mul minna ühte kohta, kus mingid kohalikud häkkerid tema arvuti korda tegid. Võtsin täna selle retke ette. Kohale jõudin ilusti. Selles kohas oli mustmiljon arvutipoodi ja telefoniparanduse "putkat". Astusin ühte sisse ja teise sisse ja kõik ütlesid, et sellega pole midagi teha. Lõpuks üks ütles, et kuskil taga nurgas on üks arvutiparandaja, kes võib asja ette võtta. Läksin sinna ja uks oli suletud. Vastaspoe omanik ütles, et tuleb 5 minuti pärast, tegelikult tuli siis 25 minuti pärast. Aga siis hakkas juhtuma see, mille pärast ma seda postitust üldse kirjutan :)

Neid oli seal väikeses arvutiparanduses 4 inimest. Üks oli kohalik ja 3 hindut. Üks tegeles kõikide klientidega ja teised lihtsalt vahtisid. Mind siis võeti ette. Seletasin oma probleemi ära ja see mees ei öelnud mulle midagi. Võttis mu mäluketta ja kruvis sealt neid nelja kruvi lahti kindlasti oma 10 minutit. Samal ajal rääkis telefoniga ja siis oma kolleegidega, vahepeal pani selle ära ja käis väljas. Ja siis hakkasid kohalikud sisse voolama ja mina kui valge olin siis viimasel kohal. Teised võeti kogu aeg vahele ning minu mäluketas visati kogu aeg nurka. Keegi ei öelnud ka, kas peaksin seal olema või ära minema, kas saab korda või ei saa ... :) Kuna mul oli seda väga vaja, siis istusin vaikselt oma nurgas edasi.

Lõpuks ta ütles mulle, et kui 50 riaali maksan, siis saab korda. Kuna mu korterinaaber ütles, et kindlasti hinna üle kaupleksin, siis ma ütlesin, et 40 maksan. Ta ütles selle peale, et temal seda vaja ei ole ja 50 on kindel hind. Kuna ma pole ka kaupleja tüüp tegelikult, siis võtsin oma 50 rahakotist välja ja sain oma töötava mäluketta kätte ja panin jooksu! :) 50 riaali = 10 eurot ... seega ei tapnud see mind ka ära. Aga kogemus jällegi ... kohalike silmis ei ole sa mitte keegi :)

Nüüd on esmane variant lõputööst juhendajale saadetud ... küll ilma analüüsi osata, aga vähemalt midagigi. Küll ta ükskord valmis ka saab ;)

Täna käis mul siin külas ka see jaapanlane, kes mind Eestiski külastas ... :) Ta elab kõrval majas. Omamoodi tore on neid inimesi siin kõiki näha ;)

Homme olen 8-14ni koolitusel ja siis mul on oma sõbranna Anchanaga kokkulepitud, et lähme üht minu jaoks uut parki avastama ja siis sööma. Ta tuli täna Montrealist ja oli täna selleks liiga väsinud ;)

Kõik tuleb meelde ...

... liiklus on muutunud viis korda hullemaks. Reegleid pole üldse ja valgusfoorid on sätitud selliseks, et min 10 mintsa peab ootama oma korda. Autosid on meeletult juurde tekkinud.

Tegin endale makarone ja mingit liha ... vesi läks potis keema u 7-8 minutit. Siis tuli mulle meelde, et jah, see on siin tõesti nii.

Hetkel peab veel dušši all käimiseks vee soojendaja järgi olema, aga varsti võib selle välja lülitada, sest õues on nii palav, et vesi on loomulikult juba nii soe, et kannatab dušši all käia.

Ostsin endale kohaliku kõnekaardi ja mingi telefoni. Tavalise meie mõistes kõnekaardi (nt Diil) ostmiseks on siin passi vaja. Aga mul seda ju pole ... esimesel hetkel andsin selle ära :) Aga mul oli passi koopia. Sellega sain siis oma kõnekaardi kätte.

Meie rühma instruktor on väga tore mees Malaisiast, viskab nalja jms. Üks asi, mis mind häirib on tema motivatsioonisüsteem. Ta räägib, kui raske on see töö jne, aga palka makstakse hästi. Hoidke endal dollari märgid silmade ees ja töö läheb ludinal. No ma ei ole kindel, et see kõige õigem motivaator on. Kuigi jah, meie rühm koosneb hindudest ja filipiinodest, kelle jaoks ühe kuu palk siin võrdub poole aasta kuni aasta palgaga kodus. Üks hindu, kes on abielus ja ma ei tea, kui mitme lapse isa, tunnistas, tema tuli siia sisuliselt näljahädas. Selleks, et oma perekonda üleval pidada. Ka meie instruktor, kes on Malaisiast, on siin olnud juba 6. aastat ja seda ainult perekonna heaolu nimel.

Üks poiss sai juba kohalike pahameele osaliseks. Nad käisid sõbraga kaubanduskeskuses ja ta näitaks kaugelt näpuga mingit reklaami vms. Kohalik mees ja naine jooksid kohe tema juurde ja olevat hakanud õiendama, et miks nad näpuga selle naise peale näitasid. Olid pikka aega õiendanud. Ühesõnaga tuleb olla ettevaatlik.

Aga teie jaoks ekstra filmisin (õigemini lindistasin) ma ka seda, mis siin siis palvetunnil toimub. Läksin poodi ja siis hakkas palvetamise aeg. Minu maja juures on mošee, kuhu nad siis kõik jooksevad. Vabandan, et filmisin vaid maapinda, kuid ei julgenud neid filmida. Nad niigi vaatasid mind altkulmu. See annab aimu, mis siin siis päikesetõusul ja loojangul ning veel päeva jooksul toimub. See kisa hakkab üle linna. No ja hetkel tõuseb päike nii u kella 4 paiku ... mina ühes selle lauluga ... :)

 

 

Igal pool omad mured...

...ei saanud teiega jagamata jätta. Mina käisin enne siia tulekut solaarimis, et päikese käes siin päris ära ei põleks. Ennäe ... neil hoopis vastupidised mured :)