Lõpusirgel ...

... aga alles õpingutega. Tegelikult tahaks juba praegu koju :) Nüüdseks on siis SEP läbi. Eksamid ei olnud väga rasked, suuline-praktiline eksam oli ikka väga lihtne. Mõnel oli muidugi sellegagi raskusi. Aga kõik said ikka tehtud. Praktilises osas pidin mina istuma L1 ukse juures (lennukite juures on kõige olulisemad uksed: meeskond jaotatakse uste järgi, uste järgi saad ülesanded jne jne jne. Kui Timo mulle kunagi üritas lennukite tüüpe uste järgi selgeks teha, siis ma ei saanud millestki aru. Aga nüüd olen jälle targem! Juhei!). L1 ehk left hand side first door. Istusin seal ukse juures ja lennuk tegi hädamaandumist. Tegin vajalikud protseduurid ja avastasin, et väljas on väike tulekahju. Informeerisin kaptenit ja kapten käskis ootele jääda. Ja siis anti käsklus reisijad evakueerida. Olin tark (!) ja teadsin, et minu ust ei saa evakueerimiseks kasutada. Seega karjusin kõigest väest: "Open seat belts! Exit Blocked! Go That Way!". Ja sellega oligi eksam läbi. Enne eksamit käisime ka tulega võitlemas:

Mind sellel pildil pole, sest keegi pidi ka pilti tegema. Ainult erakogu tarbeks on mul ka endast pildike ;) Kostüüm ei ole just jalustrabav, kuid vähemalt lennukis ei pea sellega olema ...

Pärast eksamit võtsin siis vaba olemise. Esimene vaba olemine alates saabumisest. Panen siia ka pilte sellest olemisest. Käisime kümnekesi väga kenas kohas ...

No ja nüüdseks olen siis otsast lõpuni ära proovinud ka oma vormiriietuse. Sinna kuuluvad püksid, rihm, kingad, särgid, vestid, jakk, talvemantel, nahkkindad jms. Püksid, jakk ja vestid jäid veel õmblejale. Kõik tehakse ikka minu järgi. Kuigi saladuskatte all võin öelda, et vormirõivastus ei ole suurem asi ;) Kingad on koledad, kuid väga mugavad. Mantel (mida ma ilmselt mitte kunagi ei kanna) on täpne koopia nõukogude sõduri mantlist. Ülejäänud asjad on keskpärased. Kõige rohkem meeldib mulle rihm :) Küll ma kunagi seda väljavalitutele ka näitan. Muideks väga imelik oli koju tulla talvemantli ja nahkkinnastega, sest õues oli tol hetkel jälle oma 45 kraadi ... ja mitte külma. Selle kuumusega võib siin hulluks minna. Aga ega palju teha ka ei ole. Lihtsalt istu toas ja palu lendu Stockholmi ja Kopenhaagenisse. Üks brasiilia poiss väga ootab talvist lendu Stockholmi, sest ta pole elu sees lund näinud ...

Tänasest algas siis esmaabi kursus, mis kestab kolm päeva ja kaks päeva on eksamineerimiseks. Meie instruktoriks on taaskord filipiinlanna Maria. Ta ei ole väga enesekindel, pigem isegi on arg. Nimelt me oleme ta esimene grupp. Aga ta on tore. Las õpib. Mõni kõva kutt viskab ta üle küll nalja ja on üleolev. Tahaks neid isaseid oma esimesel lennul näha, kui käed värisevad ja sõnagi suust ei tule ... Nagu ma kuulnud olen, siis osal meist on juba ka lennugraafikuid muudetud. Nii mõnigi on saanud oma Madriidi asemel lennu Pakistani. Jään ootama oma Teherani või Mashadi. Aga olen saanud ka oma esimese suudluse Kataris ... kumminukk Annylt! Kellel puuduvad igasugused tunnused Annyks olemise kohta, seega me arvasime, et pigem ikka Andrew või nii ...

No ja Ramadan kestab ikka veel. Väljaspool koduseinu süüa ja juua ei saa. Sergil oli aga kõht nii tühi, et otsustas võtta riski ja basseini ääres sööma hakata. Päris avalikult seda muidugi teha ei saanud:

Ega rohkem olegi. Hakkan siis nüüd täna õpitut kordama. Kõik need asjad mida kõhulahtisuse, hambavalu ja hüsteeria korral tegema peab ja mida teha ei tohi ... :)

No ja et te ikka usuks, et siin ikka lennundusega tegemist on ja ma ainult ei puhka, siis tõenduseks veel miskit. Kuigi sellel pildil olen mina puhkeasendis jällegi ;)

Kiirkanne ;)

Eile õhtul sain siis teada ka oma järgmise kuu lennugraafiku. Hakkan tööle alates 22. septembrist. Ja esimene tööpäev on mul kodune valve. Nagu meedik juba. Ootan 6.00-18.00 kõnet, et lendu minna. Kui kõnet ei tule, siis olen vaba kuni järgmise päevani. Loodan, et seda kõnet muidugi ei tule, sest ilmselgelt saab see olla vaid mõni lühilend ja ma ei tea, kas ma olen nii kiireteks liigutusteks valmis. Aga minu esimesed sihtkohad on järgmised:
23-25 septeber - Frankfurt/Saksamaa;
26-27 september - Rooma/Itaalia;
29-30 september - Kathmandu/Nepaal.
Igas sihtkohas saab kohapeal olla vähemalt ühe päeva! Juhei!
Aga selleks peab muidugi veel enne ohtralt vaeva nägema. Pühapäev ja esmaspäev saavad karmid olema, sest siis on Safety ja Emergency praktiline eksam. Eks kirjutan sellest siis, kui see on möödas. Siis veel esmaabi ja muud väiksemad asjad ning Dubais veemöll ;)

Aga ma nüüd sööma, siis koolitusele viimaseid tarkuseid A330 kohta omandama.

Evacuate! Evacuate! Evacuate!

... ühesõnaga see kõik ei olegi võileibade ja coca cola jagamine. Pärast Cabin Service'i osa tundsin kergendust, et üks etapp läbi ja ehk järgmine ei ole nii raske. Nüüd tahaks ropendada ... f***!... Safety ja Emergency Procedures (SEP) on ikka hullult raske. Ilmselt eriti sellepärast, et seda kõike tuleb läbi teha inglise keeles ja materjali on kahe käsiraamatu jagu ... mõlemad käsiraamatud on oma 7 cm paksud. Minu kui mittevägahästiinglisekeelt rääkiva inimese jaoks on raske juba see, kui pean meeles pidama asju nagu "Emergency Locator Transmitter" või "Complaint Resolution Official". Lisaks sellele peab teadma peast päris palju lehekülgi. Arvan, et oma mõnikümmend lehekülge olen küll sõna sõnalt juba pähe õppinud. Peast peab teadma, kus on lennukis tulekustutid, päästevestid, kirves, kindad, lambid, hapnikumaskid jne jne jne. Ja pead teadma täpset kohta, mitte et kuskil seal kandis on. Lisaks peab enne lendu kontrollima üle iga kui viimase sentimeetri lennukist. Ja neid protseduure pead teadma sõna sõnalt ... ja kui ma ütlen sõna sõnalt, siis ma seda ka silmas pean ... kui on door control handler, siis on door control handler, mitte door control lever. Iga viimane kui "on" või "is" pean olema õige koha peal. Tulevaikus ei oma see tähtsust, kuid õppeprotsessi käigus ta ju küsib seda ;) Kui lennuk kontrollitud, siis pead teadma sõna sõnalt seda, kuidas ust avada, kuidas varuväljapääsusid avada. Kui see ka selge, siis jõuame kõrgema levelini ... nüüd hakkavad tulukesed põlema. Need on oranžid, punased, rohelised ja sinised. Kui oranž läheb põlema ja jääbki põlema, siis on WC-s keegi hädas :), kui vilgub, siis on seal tulekahju. Kui põlema läheb roheline tuli, helistab keegi kolleeg kuskilt mujalt positsioonilt. Kui põlema läheb sinine, siis kutsub Sind reisija. Kui põlema läheb punane ja jääbki põlema, siis tahab kapten süüa või juua või Sind õhtul välja kutsuda (nii selgitab meie instruktor). Kui punane vilgub, siis tea, et varsti ei ole enam nalja ... siis pead appi võtma kõik oma teadmised SEP'st, sest võime maanduda džunglisse, kõrbesse, vihmametsa, põllule, linnatänavatele või keset ookeani ;). No ja siis tulevad mängu kõik need fraasid, mida Kapten ja Cabin Crew "boss" ehk CSD (Cabin Service Director) kõvasti üle lennuki ütlevad. Ega keegi ju ei karju üle lennuki, et "me saame surma, hoidke nüüd päid ja jalgu!" Selleks on ikka omad laused, mida kõike rahulikult peab ütlema. Kuigi kapten võib olla juba näeb mäge ees :) No ja kui peale hakkab evakueerimise protsess, siis on peauste ja varuväljapääsude juures käsklused erinevad, vette ja maale hädamaandumist tehes on need samuti erinevad. Lisaks on veel "unprepared" ja "prepared" hädamaandumised. Juhul kui on tegemist ettevalmistusega maandumisega, siis pead pead teadma veel poose, mida reisijad lennuki maandudes peavad hoidma. No neid ei ole raske meeles pidada, aga õppeprotsessi käigus tuleb need ka sõna sõnalt pähe õppida :) ... tegu võib olla tavalise reisijaga, kes võib valida kahe poosi vahel, tegu võib olla pika reisijaga, kes ei mahu istmevahesse, tegu võib olla rasedaga või siis lapsega emaga jne jne jne ... nii et kujutage nüüd ise ette, kui palju erinevaid variante pähe on vaja õppida. Ja õppimine toimub nii, et kella 14-20ni on kool ja järgmisel päeval kell 14 algab kool sellega, et pead peast teadma kõiki eelmise päeva asju ;) Päris INTENSIIVNE kursus. Arvan, et keskmiselt võetakse päevas läbi 100 lehekülge ... inglise keeles ... millest osa kujuneb hiina keeleks.

Hetkel on käsil A320 lennukitüübi õppimine. Iga viimast kui vidinat pead teadma. Ja oleks neil siis lühikesed ja korrektsed nimed, ei tegemist on ikka kolmest või neljast sõnast koosnevate nimetustega. Isegi juhul, kui see jubin ise on 1cmx1cm. Nüüd muidugi läheb asi ka praktilisemaks. Juba teeme läbi igasuguseid erinevaid õnnetuste situatsioone. St et istud lennukis koos oma kolleegidega, kes kõik tahavad ka stjuuardiks saada. No täna näiteks istusin siis varuväljapääsu kõrval istmel. Pidin istuma. Siis antakse käsklus hädamaandumiseks. Haarasin kätega säärtest ja painutasin pea alla. Siis peab karjuma täiest kõrist "Brace! Brace!" "Brace! Brace!". Siis lennuk jääb seisma. Ajad reisijad väljapääsude eest ära ja vaatad välja. Hindad olukorda ja vajadusel avad ukse ja karjud "Evacuate! Evacuate! Evacuate", lähed lennuki tiivale ja avad teise väljapääsu ja siis hakkad karjuma: "Open seat belts! Come this way! Run and slide!" ja nii kaua karjud kuni kõik 144 reisijat (A320 puhul) on lennukist väljas. Siis kontrollid veel lennukit seestpoolt ja hüppad ka ise teadmatusse. Ja need protseduurid on jälle sõna sõnalt vaja pähe õppida. Loomulikult on need jällegi erinevad, sõltuvalt sellest, kas see kummiliumägi õnnestub avad või mitte :) ... ma ei ürita teist stjuuardit või stjuuardessi koolitada, lihtsalt annan märku, mis siin tegelikult toimub ;) Tänasel praktilisel harjutusel oli muidugi ka poisse, kes ei jõudnud seda 15 kilost ust avada. Selle peab ju eest ära tõstma ja välja viskama. Loomulikult kõik ümberringi naeravad ja õpetavad, targutavad ja kamandavad. See ei ole väga lihtne. Aga samas on täitsa tore.

Kaks päeva veel A320, siis ühe päeva lähme ja võitleme elava tulega kuskil linnast väljas vist ja siis tuleb A330. Siis esmaabi ja veel paar väiksemat asja ning olemegi valmis. Nende paari väikseme asja sisse kuulub ka "grooming", mis on NELI päeva. See tähendab nad räägivad meile 4 päeva, kuidas me välja nägema peame. Kuidas juuksed, kuidas küüned, kuidas nägu, kuidas kingad, kuidas uniform jne jne jne välja peavad nägema jne. Ja muideks, enne iga lendu kontrollitakse Sind pealaest jalatallani üle ;) Niiet Sa pead neid reegleid kõike täitma. Aga vanad olijad räägivad, et see asi ei ole tegelikult nii hull ... ja kui tahad Malediividele, Lõuna-Aafrikasse, Indoneesiasse või Vietnami minna, võtad end ilmselt kokku ka :)

Aga minul algas nüüd see ühepäevane nädalavahetus. Olen sellest nädalast täiesti väsinud, sest see on kulunud ainult õppimisele. Veel üks selline nädal ootab ees. Käisin nüüd poes, tõin kolm pakki küpsist ja leiba ning veel nipet-näpet. Olen veel veits üleval ja siis tuttu. Homme peab koristama, puhkama ja muidugi õppima. Veel kolm nädalat ja siis saab tuule tiibadesse ;) ...ehk ;)

Eks kirjutan jälle, kui midagi põnevat kogen ;) No siiani on küll kõik uus ja põnev. Ainuke asi, mida ma enne teadsin, on see, et Airbus'i toodavad eurooplased (Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa) ning Boeingut ameeriklased. Selle eest tänud Timppale ;) Ülejäänu on kõik uus ja huvitav ...

I have ...

... Internet! Lõpuks ometi. Kiirus pole küll maailma kõige parem, aga kannatab isegi täiesti normaalselt skaipida. Ostsin endale kohe kaamera ja mikrofoni ja kõrvaklapid. Tore on perekonnaga jälle ühenduses olla.

Vahepeal on mul siin lõppenud teeninduse koolitus, mille eksami tegin 100%le :) No tegemist ei olnud mingisuguse väga raske asjaga. Nüüd on paar hingetõmbepäeva olnud st et ikka koolitus, aga oleme rääkinud erinevatest kultuuridest jne. Tänasest hakkab siis SEP - Safety and Emergency, mis kestab neli nädalat! Kui teeninduskoolituse viisid läbi üks prantslane ja üks filipiinlanna, siis SEP viib läbi suur must mees Sri Lankalt. Muide, eilse seisuga töötab QR-is 102 erinevat rahvust.

Rääkides erinevatest kultuuridest, siis eilselt koolituselt jäi mul päris palju lahedaid ja kasulikke asju meelde. Näiteks, kui kingid hiinlasele kella, siis tea, et annad talle sellega märku, et on tema aeg surra. Bulgaarlased on eriti lahedad: kui tavaliselt inimesed noogutavad pead nõustudes, siis bulgaarlased ütlevad sedasi "ei". Nii et olge siis ettevaatlikud. Araabiamaades pidavat olema väga hea ja tore komme restoranis pärast kena õhtusööki röhitseda, see on täiesti viisakas, sest tähendab kiitust kokale :). Kui meie tõstame pöidlad püsti, siis meie jaosk tähendab see, et kõik on hästi, kuid iraanis tähendab see sama, mis meie jaoks keskmine sõrm. Umbes sama teema on Lõuna-Aafrikas: kui paned peopesa ette, justkui sooviksid kedagi peatada, siis L-Aafrikas on selle tähendus veel hullem kui meie jaoks keskmine sõrm. Muidugi Egiptuses oleks tore elada, sest seal pidavat olema tavapärane, et lennukisse tuleb perekond. Mees jalutab pilet näppus, naine kannab kotte ja lapsi jms, isegi kui ta on rase. Ja ei ole viisakas seda naist aidata, sest siis näitad sellele mehele, et ta on möku ja ta võib väga kurjaks saada. Ja muidugi kõige lahedam on Qatar ise: nimelt on islamimaades, ka Qataris, gayelu täielikult keelatud ja karistatav vangla ja surmanuhtluse ja mille kõigega. Aga siin ei tohi näiteks mees ja naine tänaval käest kinni hoida, kui nad ei ole ametlikult abielus, kuid mees ja mees võivad käest kinni käia. Nende jaoks ei ole see märk kahe mehe gay suhtest vaid sõprussuhtest. Nii et siin võibki kohata vanamehi valgetes rüüdes, kes hoiavad käest kinni või on teineteisel käevangus. Selline elu siis :)

Eile käisin osaga meist väljas, niisama hängimas ja uusi kohti avastamas. Tegime ilusaid pilte. Tahtsime minna kuhugi välja ilusasee kohta sööma, kuid lõppude lõpuks sõin ikka kuskil kaubamajas kevadrulle :)

Aga nüüd lähen vaatan taaskord midagi süüa ja siis peab riideid triikima :) Ei ole lihtne siin mul ...

Piiip! Piiip!

... iga kord, kui mooda tanavat jalutan, saan kinnitust, et olen ikka ilus nii eest kui tagant :). Tegelikult asi selles, et siin on privaattaksondus vaga levinud. Aga ettevaatust! Voib-olla viivad nad Su hoopis pimedasse k6rbesse, kui Sa ei maksa tavalisest takso hinnast kolm korda k6rgemat hinda. Ise pole proovinud, kuid raagitakse koledaid lugusid. Yldiselt on siin turvaline. Endal on kuidagi k6he jalutada pimedatel tanavatel, kus vastu tulevad ainult valged v"alkuvad silmad voi suus valge dish-dash (valge ryy, mida mehed kannavad). Yldiselt on k6ik s6bralikud. Olen jalle samas internetikohvikus. Eelmine kord istus minu k6rval arvutis yks mees, kes on ka tana siin. Tervitas mind k"attpidi ja ajasime paar s6na juttu.

Tana man"o"overdasime jalle nende k"rudega oma lennukis :) Kontoriruumides on neil ehitatud simulaatorid. T"apsed lennukite koopiad, kus saab syya soojendada jne jne. T"ana tuli mul juba paremini valja. Minu kohta v6eti paev t"ana kokku j"argmiselt: "always 99%". Ei teagi, kas on nyyd halb, et see 1% puudu jaab v6i on see ikka pigem hea :).

Ja muidugi v6ite ara arvata, kes s"o"ob ara kogu selle s"o"ogi, millega me seal man"o"overdame. Ma olen saanud syya va"ga head kala, kana, kartuliputru ja t"ana sain maasikatega t"aidetud pannkooke :) Eile sain ka "ariklassi magustoitu, milleks oli tiramisu ... :) Selleks pidi muidugi vaeva ka n"gema.

Teen nyyd siin kuumas v"ikese jalutusk"igu ja siis koju. Aeg laheb viimasel ajal t"itsa kiiresti. See pole ju paha :)

Internet on teel ...

... eile teatati, et Najma male 2 (maja, milles elan) korterid 39 (minu korter, elan toas A) ja 40 peavad valmis olema hommikul kell 7.00 interneti installeerimiseks. Olen valmis kas voi kell 4.oo kui vaja. Hetkel on telefoniarved laes ja lahedased on kulutanud sadu kroone, et mu koduigatsust leevendada :). Ei ole see kodust eemal olemine midagi nii kerge.

Oskan nyyd siis moned sonad ka araabia keelt :). Tabbi jareidah? - kas soovite ajalehte?, aish tabi takul? - kas soovite syya?, Rapt hizam - kinnitage turvavoo jne jne. Ja koige paremini jaab meelde head aega, sest meie kursuse instruktor ytleb alati, et "kui te seda voi teist selgeks ei opi, siis meie poolt on Maa salaama!"

Ma tegelikult ei maleta, mida ma oma eelmistes postitustes olen kirjutanud, aga pean utlema veelkord, et see koolitus ei ole kerge. Motlesin siia tulles, et kull on lihtne. Viskad voiku kliendile nappu ja parast korjad prahi ara :). Aga seda tuleb teha vaga peenelt. Ulesanded igas lennukis on ka tapselt jaotatud. Enne lendu on vaike koosolek, kus oeldakse Sulle, et oled R3 voi L4 vms ja siis pead teadma, et millises tsoonis tootad ja mis jarjekorras mida teed. Uldiselt on tegelikult tore.

Kord on karm, kahel korral on yllatatud meid testidega koike seni opitu peale. Kolmele meist on tehtud kirjalik hoiatus. Mul on testid enam vahem onnestunud. Mulle on oeldud, et nad naevad, et ma olen oppinud. Teisipaeval on cabin service'i eksam. Eks nais. 86 % peab olema oige, et labida :)

Hetkel istun internetikohvikus, kus on silt "Age of less than 18 years are NOT ALLOWED to use internet". Yhesonaga alaealised internetti ei saa :). Vahemalt internetikohvikus mitte. Kultuurist veel nii palju, et tana kui siia tulin, oli palvetamise aeg. Keegi hakkas valjuhaaldist karjuma midagi ja enamik kohalikest jai seisma ja hakkas palvetama, agaramad viskusid polvili ja kukkusid kummardama. Eks see on nende kultuur, mis meile vooras.

Eks ka esimesed intriigid ole juba tekkinud. Kuna ma ise olen selline vaikseke ja toredake, siis mul probleeme ei ole. Kellelgi on siin juba mingid raha laenamise probleemid (ei ole tagasi maksnud), moned ei saa oma korterinaabritega labi jne jne jne. Eks neid asju ikka tekib. Ma uritan madalat profiili hoida.

Olen nuud teinud ka koik meditsiinitestid, alates kuulmisest ja nagemisest ja EKGst kuni vereproovide jms valja. Mulle meeldis eriti psyhhiaatri vastuvott. Kysis, kas ma olen plaaninud kunagi kedagi tappa ja kas mul on perekonnas suitsiidiprobleeme ja kas ma arritun kergesti jne. Kuna mul veel tosist soovi kedagi tappa ei ole olnud, siis vist labisin testi edukalt :). Yldarsti juures tekkis mul huvitav probleem - ta ei suutnud uskuda, et mul on loomuliku varvi juuksed. Kysis kolm korda, et kas need on ikka naturaalsed. Pohjus selles, et nad otsivad endale lojaalseid tootajaid. Siin tuleb uhtesid ja samu vorme taita kumneid kordi ja nad eeldavad, et see info on ikka sama. Kui esineb vastuolusid, siis oled probleemi ees :)

Oma passi ma veel ikka tagasi saanud ei ole :) Nii et olen kuskil korbes ilma oma passita. Tunne on turvaline :)

Uks tore lugu veel, mille olen unustanud. Nimelt hetkel tuleb kodus molemast kraanist sooja vett. Seda ei soojendata kuskil, see on magendatud merevesi. Tuleb otse loodusest. Talveks tuleb sisse lulitada vee soojendaja, sest vastasel juhul tuleb kraanidest leiget vett :)

Nuud on aeg koju minna ja oppida. Pean ette votma 10 minutilise jalutuskaigu, et koju jouda. Selleks, et elusalt koju jouda pean tegema 5 minutit ja 5 minutit. Vaatasin siia tulles valja poe, kuhu vahepeal kuuma eest varju minna :)

Jargmiste kirjutamisteni!

Meil vanne antud, leping sõlmitud ....

... enne kui ma üldse millestki muust kirjutan, siis pean kõigepealt tänama Timot, kes leisid kiire tööpäeva kõrvalt aega facebooki siseneda ja mind aidata. Kogu see blogindus oli siin araabia keelne (loetakse paremalt vasakule) ja ma ei olnud ise võimeline siin midagi tegema. Suur aitäh!

Pealkirjaga seonduvast nii palju, et eile õhtul sõitsin bussiga koju ja järksu hakkas laulma Koit Toome oma laulu "Mere Lapsed" ja talle järgnes Evelin Samuel "Diamond of Night" ;) Kui oli minu aeg maha tulla, läksin bussijuhi juurde ja küsisin, kas see on nali ;) Et kas kuulab plaati või on see raadio. See pidi olema kõige tavalisem Katari raadio ;) ...sellest võiks järeldada, et ma tunnen end siin väga koduselt :)

Lennureis läks ilusti, isegi kopenhaagenis ootamine läks kiiresti. Lennuk oli rahvast täis. Juba lennukisse sisenedes oli tunda araabia hõngu - muusika. Jõudsin viperusteta kohale, lennujaamas koguti kõik kokku. Meid on igalt poolt: Keenia, Jaapan, Araabia Ühendemiraadid, Hispaania, Prantusmaa, Brasiilia, Kanada, Venemaa ja Leedu. Elame koos tuliuues majas, kuhu ehitatakse kohe jõusaal ja bassein. Internetti veel ei ole, sellepärast istungi internetikohvikus. Eriti pikalt kirjutada ei saa, sest aeg on limiteeritud.

Mina elan koos ühe rahuliku brasiillasega. Siiani kõik sujub. Õpingud on väga intensiivsed, 6 päeva nädalas, ainult reede on vaba. Õpitakse kõike, alates lennujaamade nimedest ja kolmetähe koodidest, toitudest, jookides kuni selleni välja, kuidas salvrätikut õigesti lauale asetada ja loomulikult põhilised araabia keelsed väljendid. Peab ütlema, et see ei olegi nii kerge. Olen käinud ka kohalikus haiglas, mis oli kohutav. Haises ja oli väga räpane. Röntgenit tähti nii, et seisime kõik röntgeniaparaadi juures rivis (ilma igasuguste kaitsevahenditeta ;) ja igaüks hüppas oma võtteks sinna ette.

Olen käinud kõrbetuuril, mis oli väga tore. Riputan facebooki ka paar pilti. Kohe kohe on tulemas Ramadan, mis tähendab ei mingit söömist ja joomist päikesetõusust päikeseloojanguni ;) Seda õnneks muidugi ainult väljas, kodus tee mis tahad. Aga tuleb meeles pidada, et õues ei tohi süüa ka jäätist ega juua vett. Pudel ei tohi isegi näppus olla. Kui rikud reegleid, saad kergemal juhul laksu kirja, halvemal juhul lõpetad vangis. Kultuurile kohaselt on siin üle linna palvehüüded u 5-6 korda ööpäevas. Järsku hakkab keegi lihtsalt kuskilt mikritest häälitsema. Võite ette kujutada.

Kuna mul hetkel aeg limiteeritud, siis ega ma kiiruga oskagi muud kirjutada. Soovitan kõigil siin taksoga sõita, sest kuuma tõttu kõndida ei jaksa ja taksosõit on odav. Taksosse istumine on u 12 krooni ja kilomeeter on 3.50.

Kui koju interneti saan, eks siis hakkan korralikku blogi pidama. Juhul, kui siia jään. Teist võimalust siin üldiselt ei anta :) Olen teinud klienditeeninduse peale 1 testi ja see oli ok. Esimene eksam on järgmine nädal. Siis hakkavad ohutuse loengud, kus nalja ei mõisteta.
Ahh jaa... olen istunud ka Qatar Airwaysi esimese klassi istmel ... pole paha ;)

Aga praguseks "Maa Salaama" ja hakkan korralikuks blogipidajaks, kui neti saan.