Monday, August 25, 2014

Paanika!

Täna tuli uue kuu graafik ... ja terve september on must ja iga päeva peal on kirjas RSV (System Reserved). Mul käis kohe peast läbi see, et jeerums, mis ma teinud olen! On ainult üks sõnavõtt selle bitchiga Dar Es Salaami lennult ... aga siis hakkasin kuulma ka oma sõpradelt, et neil on sama jama Kõik paanikas. Ja ei ühtegi selgitust, ühtegi e-maili ega midagi. Ilmselt päris lahti lastud ei ole, aga eks homme saan teada, lähen kontorisse oma Boeing 777 koolitusele.

Ma juba tegelikult natukene suskisin ka ühe tuttava kaudu ja ma ilmselt tean, mis juhtuma hakkab ... midagi hullu see ei ole, aga see ei meeldi mulle väga ... aga eks näis ;). Homme annan siis teada, mis saama hakkab ;)

Head ilusat vihma nautimist! Meil siin jätkuvalt 45 kraadi ja õhuniiskus on 70% ligi ...ehk siis kogu aeg oled läbimärg, kui väljas oled ;)




Lahkujad ...

Eile siis käisime väljas, kuna mu tailannast sõbranna Anchana lahkub septembri alguses, mu korterinaaber lahkub 28. augustil ja veel üks sõber Martin lahkub 1. septembril ... :)




Friday, August 22, 2014

Öised lennud

Ega mul midagi tarka pole kirjutada ... ses mõttes, et olen siin ainult edasi-tagasi otsi teinud ja täna on viimane. Täna öösel siis Peshawari, mis asub Pakistanis. Mõtlesin, et näitan teile piltlikult, milline rahvas meil siis lennukis on. Kui ma 2010.a esimest korda selle regiooni lende tegin, siis ütleme nii, et ei tundnud ennast väga mugavalt ... õhus oli terrorit. Tegelikult on tavaline pakistanlane tore ja heasüdamlik inimene. Aga täna neid on mul siis minnes 140 ja tagasitulles 140 väikeses lennukis ehk siis täismaja  Välja näevad nad umbes sellised ... kes kui palju pampusid on endale viitsinud ümber keerata. Ja enamik lendab neist edasi Londonisse või Ameerikasse ...


Pärast seda lendu on mul kaks vaba päeva ja siis on Boeng 777 koolitus. Varasemalt oli siin ainult see lennukitüüp pärast Airbusi, aga nüüd on ka Boeng 787 ... see lendab Euroopat ja osa Aasiast. Boeing 777 lendab ülikaugeid lende ... Chicago (16 tundi), Huston (16 tundi), Sao Paulo (14,5 tundi), Melbourne (13 tundi) jne. Ehk siis minust saab lisaks Airbusile ka ülipikkade lendude tegija. No vaatame, kuidas läheb ;)

Hetkel lendan siis sellist tüüpi lennukitega:

Airbus A319 ...110 reisijat
Airbus A320 ... 130-140 reisijat.

Airbus A321 ...165-190 reisijat


ja ainuke kahe vahekäiguga lennuk hetkel on Airbus A330 ... 230-300 reisijat.



Ja selle kuu lõpust alates siis Boeng 777 ... 290-390 reisijat ...




Wednesday, August 13, 2014

Veel ilusaid vaateid :)

Nii nad siis tööd rabavad. Kuna rahvast vähe siis on need õnnelikud kahekesti koos :) Lennuk on supervana sisustusega :)

Kui ma esimest korda elus nägin, et tiivad niimoodi "laiali vajuvad", ehmatasin ära :) 

Eile siis mu korterinaaber andis lahkumisavalduse ja täna mu tai sõbranna. Mu korterinaabri 4 sõpra tegid seda juba mõned päevad tagasi. Nüüd oleme jõudnud olukorrani, kus äriklassi crewst on puudus. Nimelt puhkust saame siin 30 päeva aastas. On suvepuhkuste periood (15 päeva) a talvepuhkuste periood (15 päeva). Järgmiseks talvepuhkuste perioodiks anti äriklassi crewle ainult 10 päeva. Ametliku põhjust ei öeldud, kuid ilmselt on see crew puudusest tulenev. 

Aga mul on juba uus korterinaaber ilmselt olemas ... seesama brasiillane, kellega ma esimest korda korterit jagasin. Temaga koos elab hetkel üks räpane kanadalane ja elu on muutunud väljakannatamatuks.

Tuesday, August 12, 2014

Vabad päevad

Selle kuu graafik on mul päris hirmus. Kuu teine pool on kohe täiesti õudne. Aga samas on ka päris palju vabu päevi. Nüüd näiteks olen vaba 10-13ni ... aga viimane valvekord lõppes 9nda hommikul ja järgmine lend on15da varahommikul :). Ehk siis 9-14 olid minu päralt. Otsustasin, et lähen kuhugi. Mõeldud tehtud ja Küprosele ma sattusin 2ks päevaks. See oli mõeldud lihtsalt rannapuhkusena ja nii ka läks. Väga ilusat randa Larnacas ei ole, aga päikest see eest küll. Limassolis on paremad rannad, aga see jäi siit u 60 km kaugusele ja ma otsustasin, et veedan oma aja siin linnas. Nüüd istun lennujaamas ja ootan tagasilendu.

 See on armas karuke minu kodulennujaamas. Neid on siis maailmas viis ja üks asub siis seal. Ta on mulle täitsa meeldima hakanud ;)

Dohas maapinnal on alati selline pilt lennukis. Seda siis suvel. Ma täpselt ei tea, miks, aga  ma arvan, et see on kuuma ja külma õhu kokkusaamisest. Väljas on +45 kuni +50 ja sees tahetakse võimalikult jahedana hoida.


Larnaca on väga väike linn. Sisuliselt kaks shopingutänavat ja rand. See on siis üks vaatamisväärsusi - St Lazaruse kirik, mis on siis 9dast sajandist.


Ja vahepeal siis väike värskendus .. maasikavesi :P




Ja nüüd ootan siis lennujaamas oma tagasilendu. Homme vaba päev ja ülehomme hilja õhtul tuleb buss järgi ja Vietnami-Kambodža ots. Graafikus on see neli päeva. Kõigepealt maandume Saigoni Vietnamis, oleme seal 24 tundi ja siis jägmil päeval teeme Vietnam - Kambodža - Vietnam otsa ja siis 24 tundi Vietnamis ja siis tagasi koju. See on viimane normaalne lend sellel kuul. 

Tõenäoliselt pean ma nüüd aga koju minema ja õppima. Tõenäoliselt on mul sellel lennul eksam :). Jah, iga 2-3 kuu tagant saad sa oma eksami. Selle viib lennukis läbi Su vaheutwe vanem. Küsib küsimusi turvalisuse, teeninduse, esmaabi kohta, lisaks toodete jms kohta. Kui on normaalne inimene, siis läheb hästi, kui ei ole, siis võib ta Su elu põrguks teha :). Üldiselt ma seda ei karda, aga natuke peab mälu värskendama ikka. Eriti toodete koha pealt ...kellel ja mis tingimustel on võimaik rohkem pagasit võtta, millised on partnerlennufirmad, hotellid jne. Kui palju punkte saab mingite asjade eest teenida jne ... see on üks suur sigrimigri ja kõike ei tea ma isegi pärast õppimist :) 

Ilusat suve jätku! ;)








Saturday, August 9, 2014

:)

Sättisin oma elu selle järgi, et teadsin, et mul täna öine ots. Magasin päeval ja puha ... pikalt, et ikka puhanud oleks. Sain siis vormiriided selga, kui tuli sõnum, et läheb selline lennuk, millega ma ei lenda ja seega on mul nüüd kodune valve hommikul kella 6ni. Kell on 00.30 ja und ei ole :).

Selleks, et oma plaan ellu viia, pean hommikul vara minema kontorisse ja võtma oma "exit permiti" ehk siis riigist väljumise loa. Jah, selleks, et riigist väljuda oma vabadel päevadel jms, pead saama loa. Üldiselt see antakse. Kui oled saanud hakkama millegi halvaga, siis ei anta :). Ühesõnaga on see tegelikult üks peavalu, sest see on täiesti mõttetu. Väidetavalt tahab valitsus teada, kui palju inimesed reisivad jms ... palun väga ...võtke piiriületuste info. Ei ... neil on aja eraldi süsteemi. Ja lisaks kõigel pean ma selle saama paberkandjal :).

Lisaks on siin veel palju reegleid.

Nt 12h enne oma lendu pead olema kodus ja tohid ära käia ühe korra kuni 90 minutit.
Nt kui oled siin kohapeal ja Sul on vaba päev, pead kodus olema hiljemalt kell 4ks hommikul ja ei tohi väljuda enne 7t hommikul. See reegel tehti väidetavalt Rumeenia tütarlaste pärast, kes kohalike meestega hotellides "raamatuid lugesid" ja nii lisa raha teenisid. Kohalikud naised käisid kontoris kaebamas ja oligi uus reegel :)
Nt mehed naiste elamistes ja naised meeste elamistes saavad üksteist külastada kella 7st hommikul kuni 22ni õhtul. Ka väljaspoolt meie enda firmat külalised saavad külastada meid sellel ajal. Külalised tuleb registreerida ja puha :)

Elamistest väljume uksekaartidega ja samamoodi saame ka sisse. Ja meid jälgivad ka kaamerad :) 
 

Friday, August 8, 2014

Kigali, Rwanda


No pärast kõiki allakukkunud lennukeid ja pommiähvardust olen ma hetel veel elus. Ega kunagi ei tea, kui kauaks. Täna hommikul Dhakast tagasi tulles võisin saada kõik haigused, mis maailmas olemas on. Täielik oksepidu :). Aga noh ... hetkel veel hingan. Enne seda aga käisin Kigalis, Rwandas ja see käik muutis mu pilti Aafrikast sootuks. Veetsin seal kaks päeva.

Rwandal on oma lugu 1994. a toimunud genotsiidi näol. Kahe eri hõimu inimesed -hutud ja tutsid- tapsid üksteist omavahel, peamiselt tapeti siis tutsisid. Sellelt lingitl leiate genotsiidiga seonduva . Väidetavalt tapeti selle käigus kuni 1 miljon inimest. Käisime linnast väljas asuvas kahes kirikus, mis on nüüd mälestusmärgiks seal tapetud inimestele. Väidetavalt on toimusid esimesed tapatalgud juba 1959. aastal, kuid siis vähemal määral. Ja inimesed, kes põgenesid kirikusse, olid pääsenud, sest ka tapjad olid seisukohal, et kirik on püha. 1994. aastaks oli mõttemaailm muutunud ja nüüd siseneti ka kirikutesse ja tapeti inimesed, kes olid kirikutesse kogunenud. Nende inimeste mälestamiseks on kogutud kokku nende luud-kondid ühishauda ja riided ja jalanõud kirikuhoonesse, mida täna enam kirikuna ei kasutata.




Pealuude lähemal vaatlemisel nägi ilusti, kes kuidas tapetud oli. Kellele oli kirvega pähe virutatud, kellele mõne muu terava esimega näkku löödud jne jne ... tapetute hulgas olid nii täiskasvanud kui lapsed. Kuidas see nüüd oligi ... et inimene on oma olemuselt üldiselt ikka hea?

Üks tüdruk on saanud aga erilise koha kiriku all olevas ühishauas. Nimelt olevat ta olnud väga kena tutsi tüdrukuga, keda vägistati rohkem kui 20 hutu poolt ja lõpuks tehti veel igasuguseid rõvedusi ehk siis ta tapeti väga julmal moel ...


Pärast käisime ka ühes külas asuvat mälestusmärki vaatamas. Tegu samamoodi kirikuga ja selle juures oleva kooliga.
Selles koolis õppisid lapsed. Hutud tegid seal puhta töö. Üks viis lapsi tappa oli neid lihtsalt vastu seina peksta nii kaua, kuni laps on surnud.



Nii Kigali kui ka kogu Rwanda on väga puhas! Uskumatult puhas! Nimelt on seal selline reegel, et iga kuu viimasel laupäeval tulevad kõik välja ja koristavad tänavaid.

Rwanda on suhteliselt märgine.




Vaateid linnale ... alt ja ülevalt ;)

Vaateid Mount Kigalilt

Kaitseb oma valduseid...
Ja uuesti mäest alla ..

Kohalik käsitööturg ...
Ja kui keegi on näinud filmi Hotel Rwanda ... siis siin on hotell :). Ma pole filmi näinud, küll aga hotelli :). Siin siis filmist endast.

Üleval siis crew Hotell Rwandat pildistamas :)

Ja viimase hommiku veetsin basseini ääre ...





Siis tulin koju. Magasin terve päeva ja õhtul sõin rahulikult, kui heliseb telefon. Vaatasin, et väga imelik number ja kas vastan või mitte. Mul oli vaba päev, järgmisel päeval pidin minema lennujaama valvesse. Võtsin telefoni vastu ja helistati osakonnast, kus siis tehakse graafikuid ja tegeletakse valves oleva crewga. Nimelt oli tol õhtul crewst puudus ja mul paluti minna Bangladeshi :). Mis siis ikka, eks ma siia ju tööd tegema tulin. 20 mintsaga asjad kokku, soeng pähe ja minekut :).

Lennujaamas tuli välja, et kogu cabin crew selleks lennuks oli niimoodi kokku aetud, sest need, kes pidid tegelikult lendu tegema, olid Bahreinis ja lend hilines sedavõrd, et nad ei olnud enam legaalsed Dhaka lendu sinna otsa tegema :)

Nüüd olen kodus ja homme Dammam Saudi Araabias ... see on kiire 30 minuti lend. Ja pärast seda on mul sisuliselt 6 vaba päeva ... ja mul on plaan ;)