Pisike ...

....õhtusöök enne taaskord õppima asumist ;)

Annan endast märku

Mul ei ole hetkel veel midagi põnevat kirjutada. Õpingud alles käivad, päevast päeva roomame mööda lennuki põrandaid, võitleme tulega, avame-sulgeme uksi, karjume täiest kõrist käsklusi jne jne jne. Tegelikult on täitsa tore, aga nüüd tahaks juba küll lendu.See peaks juhtuma 2,5 nädala pärast.

Vahepeal on põnevat ainult nii palju olnud, et tegin ära magistritöö eelkaitsmise ja läbisin selle st ainepunktid sain kätte. Pean ikka asja natukene ümber tegema, aga üldidee tundus sobivat.

Hetkel olen haige ... konditsioneerid murdsid mu maha. Väljas on päikese käes +50 ja ruumides on +20. Sain ilmselt külma :D Aga siin keegi ei küsi, kas haige või terve, koolitusel peab osalema ;)

Üleriiklik skandaal!

Kütuse liitri hind tõusis 50% .... 20-lt eurosentilt 30-le eurosendile! Vot sellised mured.

Sisalik!

Sooja kliima võlud. Viimastel päevadel on siin ka kuidagi kahtlaselt niiske. Ühesõnaga ... meie kahe magamistoaga korterisse otsustas kolida ka sisalik. Ta elab mu korterinaabri kapis (hetkel veel) ja ma loodan, et ta ei kavatse sealt ära kolida. Ajasime teda natukene ka taga ja ainuke saavutus oli see, et ta on nüüd ilma sabata ... selle saime kätte :D. No tegelikult ei ole ta suur, selline pisikene ... aga mis järgmiseks?

Aga muidu on siin täitsa tore. Koolitus on pingeline .. hetkel siis teeninduse osa edukalt läbitud. Nüüd on siis käes see aeg, kus õpime pähe kõik need asjad, mis lennukis leidub ja mida hädaolukorras kasutada saab ... hapnikumaskid, hapnikupudelid, tulekustutid, esmaabikarbid, asukohamäärajad ... neid asju on kümneid. Nende kohta peab sõna sõnalt pähe õppima selle, kuidas nende kõlblikkust enne lendu kontrollida ja nende kasutamist peab oskama ka selgitada. Lisaks peab pähe õppima selle, kuidas mingis hädaolukorras käituda ... ehk siis kui kabiini rõhk kaob, siis selleks on vaja sõna sõnalt pähe õppida tegevused. Kui kabiinis on tulekahju, siis on jällegi vaja sõna sõnalt pähe õppida need asjad, mida tegema pead.

Minu õnneks ei ole selles osas palju muutuseid ja minu jaoks on see rohkem kordamine. Uskumatu, mis tegelikult kõik kolme aasta tagusest ajast meeles on! Loodan, et saan selle asja edukalt tehtud ;)

Nüüd läen magama, sest homme tuleb taas vara ärgata ;)

Kiired uudised ;)

Hei!

Ütleme nii, et viimased 1,5 nädalat on olnud pingelised ;) Käisin kaks korda Doha kliinikus kardioloogi juures. No tuleb välja, et kõik on siiski korras ja muretsemiseks pole põhjust. Keegi küll midagi eriti ei räägi, aga nii palju kui ise aru saan, siis on kõik korras. Vähemalt ka mu tööandja aktsepteeris tulemused.

Arstilkäik oli siin üsna omapärane. Esimene kardioloogi vastuvõtt on elavas järjekorras. Ta kuulab mure ära ja siis annab uueks kohtumiseks aja. Minu aeg läbivaatuseks oli neljapäeval õhtul kell 20.30. Läksin sinna ja mind pandi siis meeste ooteruumi ootma ...jah ... siin on kõik kogu aeg jaotatud :) Inimesed jooksid minu arsti juurde, jällegi oli elavas järjekorras vastuvõtt. Nii kui saabus kell 20.30, löödi plats puhtaks ja mina astusin sisse. Tehti südame ultraheli ja anti pildid ja arsti aruanne pihku mingi aja pärast. Kell 21.30 pääsesin sealt. Natukene harjumatu oli nii hilja arsti juures käia.
Edasi viisin paberid tööandjale ja vastuse osas on siin alati vastupidi. Tavaliselt ikka öeldakse pärast analüüsi, et kõik on korras. Siin on see nii, et kui kahe päeva jooksul Sinuga ühendust ei võeta, siis on kõik korras :D. No neli päeva on möödas ja jätkan õpinguid

Lisaks tööandja poolsele arstlikule kontrollile on siin ka riigipoolne kontroll. Enne ei saa tööviisatki, kui on tehtud vere ja kopsutestid. Nakkushaiguseid ei tohi olla, siis saad viisa. Sisuliselt tehakse HIV test, hepatiidid ja kopsupõletiku ja tuberkuloosi jaoks kopsupilt. Kui sellega korras, siis saad viisa. Minu viisa on nüüd töös.

Kui koolitusest endast rääkida, siis sellega on lihtne. Minu jaoks on see kordamine, kuigi pean tunnistama, et osa asju on muutunud ja koolitus ise on palju praktilisem ja huvitavam. Vahetest läks hästi ... 100%, ainukesena. Laupäeval on teeninduse lõputest ja siis pühapäevast hakkab lennuturvalisus.

Nüüd tõttan panka oma pangakaardile järgi. Teised said kätte juba, aga uue pangakonto tegemine pidi olema lihtsam, kui vana avamine :) Võttis kauem aega. No eks ma siis vaatan, tookord mul jäi paar riaali pangakontole ka ... kas see on alles ;) 






 

Arsti juures ;)

No esimesed probleemid siis :) Mul on liiga madal südamelöögi sagedus, nimelt lööb mul süda 47 korda minutis, kui tavapärane on 60 ja rohkem. Nüüd seda siin uuritakse ja arutatakse ja puuritakse. Eelmine kord ei tehtud sellest üldse küsimust ja siis oli 49 :). Eks näis, mis saab. Võib-olla saab koju kiiremini, kui oleks osanud arvata :)

Kogemus IT poes (paranduses):)

Mul on siin paar päeva ikka närvid täitsa läbi olnud. Tegelen oma magistritöö kirjutamisega ja enamus mu asju on salvestatud mu välisele mälukettale. Vahetevahel teen endale arvutisse back-upi. Mõned päevad tagasi tegin ka. Peale seda tegelesin oma tööga ja kõik uuendused olid välisel mälukettal. No ja siis see juhtus - arvuti ei aktsepteerinud seda enam ja ma ei saanud oma andmeid kätte. Iseenesest ei olnud hullu, ainult paari päeva töö, aga ikkagi.

Korterinaaber soovitas mul minna ühte kohta, kus mingid kohalikud häkkerid tema arvuti korda tegid. Võtsin täna selle retke ette. Kohale jõudin ilusti. Selles kohas oli mustmiljon arvutipoodi ja telefoniparanduse "putkat". Astusin ühte sisse ja teise sisse ja kõik ütlesid, et sellega pole midagi teha. Lõpuks üks ütles, et kuskil taga nurgas on üks arvutiparandaja, kes võib asja ette võtta. Läksin sinna ja uks oli suletud. Vastaspoe omanik ütles, et tuleb 5 minuti pärast, tegelikult tuli siis 25 minuti pärast. Aga siis hakkas juhtuma see, mille pärast ma seda postitust üldse kirjutan :)

Neid oli seal väikeses arvutiparanduses 4 inimest. Üks oli kohalik ja 3 hindut. Üks tegeles kõikide klientidega ja teised lihtsalt vahtisid. Mind siis võeti ette. Seletasin oma probleemi ära ja see mees ei öelnud mulle midagi. Võttis mu mäluketta ja kruvis sealt neid nelja kruvi lahti kindlasti oma 10 minutit. Samal ajal rääkis telefoniga ja siis oma kolleegidega, vahepeal pani selle ära ja käis väljas. Ja siis hakkasid kohalikud sisse voolama ja mina kui valge olin siis viimasel kohal. Teised võeti kogu aeg vahele ning minu mäluketas visati kogu aeg nurka. Keegi ei öelnud ka, kas peaksin seal olema või ära minema, kas saab korda või ei saa ... :) Kuna mul oli seda väga vaja, siis istusin vaikselt oma nurgas edasi.

Lõpuks ta ütles mulle, et kui 50 riaali maksan, siis saab korda. Kuna mu korterinaaber ütles, et kindlasti hinna üle kaupleksin, siis ma ütlesin, et 40 maksan. Ta ütles selle peale, et temal seda vaja ei ole ja 50 on kindel hind. Kuna ma pole ka kaupleja tüüp tegelikult, siis võtsin oma 50 rahakotist välja ja sain oma töötava mäluketta kätte ja panin jooksu! :) 50 riaali = 10 eurot ... seega ei tapnud see mind ka ära. Aga kogemus jällegi ... kohalike silmis ei ole sa mitte keegi :)

Nüüd on esmane variant lõputööst juhendajale saadetud ... küll ilma analüüsi osata, aga vähemalt midagigi. Küll ta ükskord valmis ka saab ;)

Täna käis mul siin külas ka see jaapanlane, kes mind Eestiski külastas ... :) Ta elab kõrval majas. Omamoodi tore on neid inimesi siin kõiki näha ;)

Homme olen 8-14ni koolitusel ja siis mul on oma sõbranna Anchanaga kokkulepitud, et lähme üht minu jaoks uut parki avastama ja siis sööma. Ta tuli täna Montrealist ja oli täna selleks liiga väsinud ;)