Aeg lendab...

...kiiresti ;) Viimasest postitusest on juba natuke möödas. Lendude vahel on nii vähe aega, et teinekord ei jõua hästi väljagi puhata.

Pärast Kuala Lumpurit võtsin suuna Calicutti Indias. Rohkem vist teatakse seda kohta nime Kozhikode järgi. Tegemist kena Lõuna-Indias asuva linnakesega. Kena on muidugi vist eurooplase jaoks veits teise tähendusega ... aga siiski ;) Inimesed magavad tänavatel, teinekord alasti, nii nagu Kathmandus nii ka Kozhikodes puuduvad igasugused liiklusreeglid. Ainuke mõte seal tänavatel on see, et ei tahaks veel surra! ;)

Ega ma seal eriti palju teha jõudnudki. Maandusime kell 9 hommikul ja jõudsime hotelli kella 10ks. Siis magasime mõne tunni ja võtsin kahe stjuuardiga ette linnamineku. Kõigepealt käisime kohalikus taimetoitlaste restoranis söömas head ja paremat. Tõesti oli hea ... ja kolme peale maksime kokku kogu selle asja eest 15 dollarit mis on vist umbes 150-160 krooni. Kartsin, et tegemist on mingi räpase India kohaga, kuid puhtus ja kord oli majas. Vähemalt klienditsoonis ;)Mida me seal sõime (?)... oli mingi ugrimugri ... nime ma enam kindlasti ei mäleta. Tegu oli mingisuguse lavashi moodi asjandusega. Toodi salatikausid ja mässisid ise selle mingi õhukese leiva sisse. Õunamahl oli värskelt pressitud ja nii hea!

Sealt suundusime linna ja tegime väikese shopingu ... asjad on ikka vääääga odavad ;) Nii et kes shopata tahab siis Indiasse! Ja nagu ikka ühest soojast kohast muidu ... tuleb endale osta ilus sall ;) Selle ma ka ostsin. Siiamaani on kaks kohta, kust ma ei ole endale külmkapimagnetit saanud. Need on Kathmandu ja Calicut. Kathmandust ei pidavatki neid saama. Calicutis ma küll nägin ühes kohas, kuid lootsin leida paremaid. Nüüd võin öelda, et ei leidnud ;)

Calicutis on hea ja lihtne liikuda ka. Sellised kenad väikesed "asjandused" on igal pool ja sõidutavad Sind poolmuidu:

India lennu kui sellise kohta ma parem ei ütle midagi. Crew oli tore nagu peaaegu alati. Aga klientuur on pehmeltöeldes raske. WCd kasutada ei mõista. Olen nüüdseks isegi kuulnud lugusid, kus inimesed tahavad oma asju ajada lennukis esimesse ettejuhtuvasse nurka. Siiani on crew ikka jaole saanud ja õigesse kohta juhatanud. Wc uksi ei oska 70% reisijatest lukustada ... olen nii mõnelgi korral erinevatele tegevustele peale sattunud ;) I don't care! ...aga I do care sellest, et kogesin oma esimest päris hirmsat turbulentsi India lennul. See kestis umbes 1,5-2 minutit ja raputas lennukit ikka päris korralikult. Seda pidi eriti India lendudel palju juhtuma. Kükitasime kõik koos köögis loopisime kõik asjad põrandale. Hirmus oli :S

Pärast Kozhikodet oli mul miiiitttuuuu vaba päeva, sest mul käis esimene kodumaine külastaja! Juhei! Oli väga tore ja nüüd on mul ja ka mu külalisel kõikide võimaluste linnas Dohas kõik tehtud ;) ...see võttis aega kolm päeva. Nii et võite isegi arvata, kui palju võimalusi siin siis on ;)

Pärast pikka puhkust lend Nigeeriasse! Pidin nutma hakkama juba briifingul ... Cabin Service Director teatas: "Rauno, your positison is L4A". See tähendab seda, et oled lennuki köögis ja vastutad kõikide võimalike asjade eest. Alates sellest, et kõikide reisijate söögid oleks olemas sh kõik erisöögid, mida reisijad on tellinud. Lisaks joogid ja igasugune inventar, mis on lennu jooksul vajalik. Lisaks tuleb Sul valmistada ette kõik need kärud, mis lähevad kabiini rahvast teenindama. Lisaks tuleb veel samal päeval tagasitulevale meeskonnale teha ettevalmistusi ja lugeda üle kõik lennukis olevad asjad, mis neile üle annad. Ühesõnaga oled terve lennu ikka käed jalad tööd täis ... ja eriti veel siis, kui Sa täpselt ei teagi, mida üldse tegema pead :D Ma ei tea, keda ma küll pean tänama, aga crew oli väga lahe, nad aitasid mind palju. Seega kõik said söödetud ja joodetud ja ilmselt elavad tänaseni ;) Kogemusterikas päev ei olnud veel õhtus ;) Lennujaamas taipasid kohe, et oled Aafrikas. Ei ühtegi valget ja kõik inimesed vahtisid meid kui midagi väga erilist. Näidati näpuga jne ;) Lisaks kõik nad kandsid oma suuri kotte pea peal ... olen seda varem ainult televiisorist näinud ;) Väga lahe!

...ja kui ma ennist mainisin, et Indias ja Nepaalis ei ole liiklusreegleid, siis Nigeeriast ei taha ma üldse rääkida. Igaüks võitleb vaid oma elu eest. Täielik korralagedus. Sõitsime hotelli tund aega relvastatud eskordi saatel. Üks relvavend oli kogu aeg autost väljas ja vehkis oma automaadiga ja ajas rahvast ja autosid laiali. Kedagi ta muidugi ei tulistanud, aga kasutas seda vahel just kui kumminuiana. Inimesed tänavatel vaatasid meie bussi ja nii mõnigi näitas keskmist sõrme ... ja ühel hetkel jõudsimegi hotelli. Laagoses ei ole crewl lubatud hotellist lahkuda. Aga pole ka vajadust. Seal on kena bassein, tasuda söögid-joogid, tenniseväljak, jõusaal, jooksurajad ... mitte et ma nüüd seal trenni oleksin teinud, sõin ja jõin aga küll :) Järgmisel päeval hotellist lennujaama sõites oli sama lugu ... relvavennad rahvamasse laiali ajamas. Hilinesime lennujaama pool tundi ja lend hilines peaaegu kolmveerand tundi ;) Aga jõudsime õnnelikult Dohasse tagasi. Sellel lennul pidasin ka oma sünnipäeva. Kui esimesed toimetused tehutud, tõi Cabn Service Director esimesest klassist natuke torti ja crew laulis mulle sünnipäevalaulu ;) Väga tore. Seda sünnipäeva ma ei unusta. Jõudsin koju öösel kella 1 paiku, magama sain 2 paiku. Magasin järgmisel päeval kella 14neni. Sõin ja valmistasin end ette lennuks Sri Lankale. Kell viis oli buss järgi ja tuligi minna ;) Mõlemad otsad olid puupüsti täis. Reisijad olid toredad mõne erandiga. Ma ikka ei suuda mõista neid emasid, kes tulevad lennule oma imikutega ja neil ei ole isegi lutipudelit kaasas. Rääkimata mähkmetest vms. Pärast õhkutõusu panin lapsele siis üles ka bassineti. Mina ei tea, kuidas seda eesti keeles kutsuda. Aga tegu sellise voodiga, mille paned seina külge. Selgitan siis tädile, et kui on turbulents ja rihmad tuleb kinnitada, tuleb laps sellest asjandusest välja võtta. Ja loomulikult tädi noogutab vastu ja ütleb "jah". Sattusime siis turbulentsi ja laps magas oma voodikeses. Lähen siis tädile ütlema, et laps tuleb kohe välja võtta. Tädi kehitab õlgu ja ütleb, et no ajan veel üles ja hakkab nutma. Mina, olles juba ühel eelnevatest lendudest seda lauset kasutanud, ütlesin talle kenasti, et valik on tema: kas laps nutab viis minutit ja asi lahendatud või halvimal juhul tädi ise nutab terve elu, sest laps on vigane või surnud. Aitäh! Tädil hakkasid käed tööle ...

Colombos millekski aega ei olnud. Maandusime kell 3 ja jõudsime hotelli kell 5 hommikul ja tagasi hakkasime hotellist liikuma kell 17. Nii et magasin lõunani, siis käisime lõunat söömas hotelli kõrval asuvas kaubanduskeskuses ja magasime veel ja asusime teele. Järgmine kord loodan seal ikka pikemalt olla ;)

Tagasilennul sain ühe kirjaliku kiituse reisijalt ;) See peaks mu tulevikuks ainult hea olema. Neli nädalat lendamist ja mul on juba kaks. Samas võib olla on mul juba 20 laitust ka .... ega reisijad ju seda näkku ütlema ei tule :D

Täna tulin Dubai lennult, mõlemad otsad kestavad tunni. Lennud olid õnneks pooltühjad. No ikka igakord peab olema mingi väike intsident, muidu kohe ei saa. Enne õhkutõusu Dohast teatas Cabin Senior valjuhääldist reisijatele, et nüüd tuleb mobiilid väljalülitada ja nende kasutamine on keelatud jne jne jne. Siis peame meie hakkama kabiinis ringi jalutama ja korrutama miljon ja üks korda igaühele, et nüüd on ikka aeg telefon välja lülitada. Mõni mõistab, teine paneb telefoni taskusse ja kui crew läheb eemale, siis võtab välja ja räägib edasi. Mina pöördun tavaliselt sekundipärast tagasi ja taban nad teolt. Täna teatas üks mees mulle, et ta juba ühe telefoni lülitas välja, las teine olla :D Ma teatasin siis ikka, et kui on ka 5 telefoni, siis tuleb kõik välja lülitada. Ta lülitas siis ka oma Blackberry välja ja küsis, et kas ma olen nüüd õnnelik. Teatasin talle vastu, et asi ei ole minu õnnes vaid ikka rohkem tema turvalisuses. Ta pidi ikka targutama, et lennuk ju alles seisab ja aega veel on. Ega ma ka võlgu ei jää. Ütlesin talle, et navigatsioonisüsteem lülitatakse sisse tunduvalt enne õhkutõusu ja võib olla on tema telefon sellele juba kahju teinud. Thank you, Sir! ;)

No ja see Dubai lend on niigi närviline. 20 minutiga peab jõudma soojad saiad ja joogid kätte jagada ja need kokku korjata. Kindlasti leidub mõni reisija, kes tahab ka sellel lennul, et ta beebile pannakse voodi üles (ka seekord oli see nii ... ja seda ainult 15 minutiks) ... kindlasti tahab keegi teed, kohvi, bloody maryt, veel ühte saia, veel üht kohvi ... :) Ja me ju loomulikult võimaldame kõike, Yes Sir! ;)

Ega ma ju ei kirjuta neid asju üldse paha pärast ;) Ma võin seda kõike teha ja teengi. Selle eest nad ju mulle maksavadki. Aga lihtsalt reisijana ei oska neid asju mitte kunagi sellest küljest vaadata. See crew kogemus tuleb igati kasuks ;) Ja kokkuvõttes isegi mõne sihtkoha reisijad ei oska wcd kasutada või ei lõhna meeldivalt ... on nad südames tegelikult väga head ja toredad. Lihtsalt nende kultuuris ei ole veega wc-d vaid on auk maa sees.

Mul nüüd kaks vaba päeva. Kaalukaotusprotsessi tõttu tuleb minna õmbleja juurde pükstele järgi, uniform on juba suur. Muideks, mul õnnestus end Colombos ka kaaluda. Pärast lõunasööki olin 72 kilo. Seega peaksin normaaltingimustes kaaluma u 71 kilo. Nii vähe kaalusin pärast Šveitsist tagasitulekut.... vahepeal olen kaalunud ka 87 kilo ... vaadake gümnaasiumi lõpupilte :D

Pärast vabu päevi on mul kodune valve kolm päeva ja siis mitu edasi-tagasi otsa Dubaisse ja Indiasse ja kuu lõpus lendan Zürichisse, kus kohtun pärast 5-6 aastat uuesti oma sealsete sõpradega, sest mul on seal aega poolteist päeva ;) Ahhh jaa... tahtsin teile ka kena talve algust soovida. Siin on jätkuvalt päeval 40 ja öösel 30 kraadi ;)