Friday, October 1, 2010

Kathmandu ...

... ja sellest lihtsalt peab kirjutama :)
Arvan, et lend Kathmandusse on olnud siiani kõige raskem. Lendasime Kathamandusse A320ga, mille mahutavus turistiklassis on 132 ja meil oli kirjade järgi 133 reisijat, kuid üks jäeti lennukist maha, sest ta alustas tüli maapealsete töötajatega. Tegu oli 100% töölisklassi lennuga. Kujutage nüüd ise ette, kui teil on lennukis 132 kodumaist talumeest ... enamik eestlastest teab vähemalt, mis on veega wc, kuid meie reisijad ei teadnud. Sellest ma siiski rohkem rääkida ei tahaks :)
Nad kõik olid väga nõudlikud. Anna seda, too teist, vii see, kus on see, miks pole seda. Halleluuja! Me oleme lennukis taaskord ja veel imepisikeses! Nii armas oli muidugi see, kuidas nad haarasid kätest ja jalgadest ja hõikasid: "Sista, sista!" (sister, sister :), whiskey, eis, whiskey, eis. Nad ju ei oska inglise keelt, nende kohalik keel on nepaali keel vms. Enamik alkoholist sai otsa. Reisi lõppedes olin surmväsinud, aga sellega naljad veel ei lõppenud :)
Kas teate, kuidas toimub Kahtlandu lennujaamas check-in ja check-out? Oskan seda rääkida ainult crew vaatevinklist, kuid see on hirmuäratav. Kui euroopas katsutakse ja lastakse kotte avada ja asju ette näidata, siis Kathmandus oli ühel lauanurgal vihik, kuhu riiki sisenedes kirjutasin oma nime ja riigist lahkudes samamoodi. Ja oligi kõik tehtud :D Ma ütleks, et tegemist on maailma kiireima check-ini ja check-outiga. Ma loodan, et reisijaid kontrollitakse siiski rohkem.
Lapsed kerjasid lennujaamas raha, aga kuna mul olid ikka hiiglasuured rahatähed, siis seekord ei andnud ma midagi. Hotell oli tore, megasuur voodi ja kõik oli ilus-puhas. Hotelli kõrval oli kasiino, kuhu me mõneks tunniks suundusime. Meeletult räpane ja must, julgesin süüa ainult riisi ja juua coca colat. Siiani olen elus. Taldrikud olid nii mustad, et nühkisime neid salvrätikutega ja need salvrätikud ei jäänud mitte puhtaks. Üks tüdrukutest otsustas pigem üldse mitte süüa :) Mina vajusin kõige esimesena ära ja läksin magama. Leppsime kokku, et kohtuma 8:30 hommikusöögil ja lähme koos linna.

Hommikul olin mina kohusetundlikult muidugi esimene :), siis tuli veel üks tai tüdruk ja see oligi kogu meie linnatuuri meeskond. Vahetasin oma 20 eurot ja mulle öeldi, et sellest piisab kõigeks :) Piisaski. Võtsime hotelli juurest takso: Taksosõit linna kestis umbes 15 minutit ja maksime kokku selle eest 150 kohalikku raha, mis on u 30 krooni ehk? Sõitsime linna turule. Ohh jeerums! Esimesed 15 minutit seisin suu lahti ja palusin ainult, et ärge tapke mind ära! Ei mingeid liiklusreegleid! Ainult üks signaali ja vilekoor. Olemas on valgusfoorid, aga mitte keegi neid tähele ei pane. Politseinikud vilistavad, autod signaalitavad. Väikesed lapsed lähevad kooli ja ületavad seal autode vahel teed. Õudukas! Kogu see mustus ja vaesus on õudne. Lapsed mängisid mingis jões, kus vesi ei olnud vesi vaid see oli konkreetselt solk, mis tuli jumal teab kust kohast. Tai tütarlapsega tuli muidugi shopata. Kuna ta on kogemusega reisija, siis kauples mis meeletu ja sai kõik odavalt kätte. Isegi mina sain temast kasu ja sain oma teesärki poolmuidu ;) Aga imestus kogu selle elu üle seal on mul siiani väga suur. Sealsamas linnatänaval on neil tekkide peale laotatud liha ja puuviljad. Sealsamas nad seda kõike söövad. Ekstreemne!
Pärast linnaskäiku läksime Monkey Temple'isse. See on tempel, kus liiguvad vabalt ringi ahvid. Kui meeletu trepiastmestik läbitud, siis sai ka kena vaate linnale. Loomulikult oli seal palju-palju-palju kerjuseid. Kellel pole käsi, kellel pole jalgu, kes on kõik oma 10 last endaga kaasa võtnud ja siis need lapsed kõik nutavad.
Pärast templikülastust sõitsime taas hotelli, et enne tagasilenu veel mõned tunnid magada. Langesin voodisse ja tõusin äratuskõne peale. Kiiresti asjad kokku ja tagasiteele! Lennujaamas jagasin veel oma 20st eurost järele jäänud raha. Lapsed olid väga õnnelikud ;)
Tagasilend oli suure lennukiga ja rahvas oli palju rahulikum. Samas oli lennuk jälle puupüsti täis, niiet äriklass oli ka turistiklassi reisijaid täis ;) Pardal oli ka viieliikmeline meeskond, kes käis kuuajasel matkal Himaaljas. Nad rääkisid oma seiklustest ja see kõik oli väga lahe. Kell 23 jõudsin koju, kell 01:00 jäin magama ja tõusin täna kell 14:00 :) Nüüd kaks vaba päeva ja siis kaheks päevaks Malaisiasse, Kuala Lumpurisse! ;)

No comments:

Post a Comment