:)

Eile õhtul pidi mul olema kodune valvekord 18:00-00:00. Kuna tulin eelnevalt just öösel nelja paiku koju lennujaamast valvekorralt, siis magasin umbes kolmeni, vedelesin voodis kella neljani. Surfisin netis ja ajasin korterinaabriga juttu ja arutasime, et ilmselt ei anta mulle midagi, sest see ajavahemik ei võimalda eriti midagi. Helises telefon ja ma teadsin, et see ei tähenda mitte midagi head! :) Helistas üks mesimagusa häälega tädi, soovis head uut aastat ja küsis, kuidas läheb. Tegemist oli naisterahvaga crew graafikute osakonnast. Tavaliselt, kui oled standbyl, siis nad helistavad, küsivad, kas oled see või teine ja ütlevad, et Sul on see kell lend see ja see number ja viskavad toru ära. Seekord oli kõik nii ilus :D :D :D Ja siis ta küsis, et kas ma olen oma vaba päeva valmis ohverdama ja tegema ühe öise India lennu ... Chennai. Mis mul muud üle jäi, kui öelda, et olen rõõõõmuga nõus ... sest kui ütled EI, siis oled blacklistis ja edaspidi võid headest graafikutest vaid unistada :) Ühesõnaga tunni aja pärast oli buss järgi ja panin lennujaama poole ajama. Olin viimane, kes briifingule saabus ja hakkasime peale. Briifingul oli seekord ka kontorist üks meesterahvas (kui sukki kandvat meesterahvast saab meheks nimetada). Tegemist oli minu cabin service'i treeneriga. Lisaks oli meil lennul kaks tütarlast, kelle jaoks oli see elus teine lend.
Kuna mina tulin stanbylt, siis sain kogu lennuki parima positsiooni ... R2, kes peaks olema keskmise köögi abiline, kuid seekord oli seal niisugune proff, et parem oli eemal püsida :) ... ei mingeid kohustusi :) Ainult käruga kabiini ja loobi kandikuid kahte lehte.
Need uued tüdrukud oli ikka täitsa pea kaotanud. Nad ei teadnud mitte millestki mitte midagi. Ma olin ka esimestel lendudel rumal, aga mitte nii :D. Näiteks: kui kõik reisijad on pardal, siis enne õhkutõusu jagatakse neile "sweets ja freshets'eid". Need on kommid ja värskendavad rätikud. Suures lennukis (kahe vahekäiguga) on see nö nelja nurga teenindus ja väikeses (ühe vahekäiguga) kahe nurga teenindudus. Alustatakse nurkadest ja saadakse kuskil umbes keskel kokku. Mina alustasin oma vahekäigus eest ja üks uutest alustas samas vahekäigus tagant. Kuna ees on tavaliselt emad oma lastega, siis seal läheb nii kaua aega. Ja näen mina, et ühel hetkel seda tüdrukut enam vahekäigus ei ole. Mõtlesin, et tal said asjad otsa ja ta läks neid juurde tooma. Ei miskit. Lähen aga edasi ja edasi ja inimesed ikka veel küsivad kommi ja rätikuid. Alustasin rea nr 10 juures ja lõpetasin rea nr 33 juures. Samas kui tütarlaps tegi read 44-34 :D Läksin siis tagumisse kööki ja küsisin, et mis juhtus. Tüdruk teatas, et ta mõtles, et teda on köögis vaja :) :D:D:D:D Ma ei suutnud naeru pidada :) Ütlesin talle, et kuule ... Sa ei tea hetkel ise enda nimegi, mis abi Sinust siin köögis küll olla võiks. Ma küsisin, et kas ta põhimõtteliselt teab, et ta peab minuga keskel kokku saama. Ta ei saanud aru, mida ma selle all mõtlesin. Üritasin talle seda selgitada ja ta väitis, et sai aru. Sama jama kordus meil pärast õhkutõusu kuumade rätikutega, mida antakse enne toidukorda. Üritasin uuesti selgitada, aga loobusin. Ju tütarlapsel olid närvid nii krussis :)
Minnes Chennaisse olid reisijad kohutavad!!! Anna seda, too teist, tee seda, ole nii! Ja nende inglise keel ongi täpselt selline: "Give me water!" "I want whiskey!" "Bring me coke!" Aga ma olen hakanud neid nüüd treenima ja öelnud, et enne seda võiks öelda ka "Pliiiiis!". Aga tegelikult on asi väga lihtne. Kui oled tore ja viisakas, saad kõik, mis vaja. Kui üritad teha crewd madalamaks kui muru, siis kahju küll ... mul võib olla ahi täis Sinu valitud kana riisiga ... aga annan Sulle ainult taimetoitlastele mõeldud riisi juurviljadega ja ütlen Sulle "njetu!" :) . Crewga juba ei jamata ;)
Tagasitulles oli lend kergem, sest oli öö ja nad enamus magasid. Mul oli ainult üks intsident. Üks mees tuli kolme pagasiga ja ei jaksanud neid kanda. Siis ütles mulle: "Take my bag and bring to my seat!" (Võta mu kott ja too mu istme juurde!). Hehh ... "Excuse me Sir, I am cabin crew, however I am not your maid!" Ja nii ütlesingi. See teatas vastu, et "It is your job!" Siis ma läksin vist ka näost sinakaspruuniks, aga jäin rahulikuks :) Selgitasin talle, et cabin crew on lennukis eelkõige tema turvalisuse huvides, järgmiseks on teeninduse huvides, kuid teeninduse alla ei kuulu mitte kellegi pagasi tassimine. Ja seda päris ausalt. Alati öeldakse ka briifingul, et ärge tassige kellegi kotte (no erandid on muidugi rasedad ja vanurid jne). Lisaks teatasin talle, et igal reisijal on lennukisse lubatud võtta kaasa ÜKS käsipagas. Aga kuna ta jaksas need kolm kotti endaga juba lennukisse tassida, siis peab ta jaksama need ka enda istme juurde tassida :) Thank you! :) Kuskil on ikka piir ka ... mis te mõtlete, et kui meil on täismaja 275 reisijat, siis tassime 275 x 3 kotti ja tõstame need sinna lae alla? Enamikul meil on ikka veel 40-50 aastat elu ees ja oma selga vajame igal juhul. Kui ei jaksa oma kotti kanda, anna cargosse ;) So simple it is! :)
Maandusime hommikul kell 7 Dohas ja jõudsin koju natuke enne kella 8sat :) Magasin kella 15neni ja käisin keemilises. Pea on paks ja silme eest on udune. Tellisin endale koju süüa ... terve suure portsu u 60 krooni e 3,83 euro eest :D Vaatan täna ära "Klass-Elu Pärast" viimase osa ja siis lähen jälle magama. Kogu mu elu koosneb söömisest ja magamisest ja lendamisest ;)