;) ...tegin siis ära oma ainukesed graafikujärgsed layoverid sellel kuul, milleks olid Kopenhaagen ja Seišellid ...:)
Cabin Service Director oli hiinlanna, kes kogu aeg korrutas, et temal ei ole see ikka layover ja miks temaga ikka nii tehti ja tema ikka naa ja tema nii pettunud. No jeerums ... mis teha. Karituseks andis ta layoverile jäänud crewle kõige hullemad positsioonid. Mina sain tagumise köögi, leedulanna ja valgevenelanna said endale kahepeale keskmise köögi ja inglanna pandi wc-de eest hoolitsema ;) Eks ole. Täpselt need, kes layoverile jäid :D Äriklassi teenindajatest jäi layoverile vaid üks noormees, sest 319s on äriklassis üks teenindaja pluss Cabin Senior. CSD oli ikka nii pettunud, et pani selle noormehe Seišellidele minnes äriklassi kööki, kuigi teadis, et tagaisteel peab ta nagunii kööki tegema :D.
Lend Kopenhaagenisse sai alguse 10. jaanuari õhtul ... õigemini briifing toimus siis. Lend sai alguse 11. jaanuari varahommikul. Astusin briifinguruumi ja mu vastas seisis nii umbes 120 kilo kaaluv Wafaa Marokost. Tegemist oli selle lennu Cabin Service Directoriga. Stjuuardess missugune! :D Ta on esimene CSD, kes kontrollis mind isiklikult pealaest jalatallani üle, kontrollis kas mul on kaasas kõik dokumendid ja vest teeninduseks. Wafaa on tegelikult Safety ehk siis parda turvalisuse instruktor, kes vahel ka CSDna lendab. Briifing oli pehmelt öeldes range. Mulle sattusid lihtsamad küsimused õnneks. Aga selle eest sain endale köögi positisooni ... :) Lend oli täiesti täis, isegi osa äriklassist oli turistiklass. Ühesõnaga segadust kui palju :) Omast arust sain galleyga väga hästi hakkama. Kõik kogu aeg käisid ja targutasid ja õpetasid ja tegid midagi ja siis jätsid pooleli ja siis tegid midagi muud. Kuna ka see CSD seal kogu aeg asjatas, siis ma väga oma suud ei pruukinud :P Aga enne lõppu ikka palusin neil kõigil lahkuda :) Nüüdsest peale ütlen briifingul juba ära, et mulle meeldib oma galleyt ise teha, siis saavad kõik aru, mis toimub. Vot nii kõva kutt olen ;)
Kopenhaagenis oli mul kaks graafikujärgset vaba päeva ... nii et veetsin seal natuke üle kolme päeva. Esimesel õhtul sai käidud head ja paremat söömas, siis sai kinos, guinessi maailmarekordite muuseumis, kohvikus ja niisama rändamas :P käidud. Nägin ära kuningapalee, ooperimaja, kuningliku raamatukogu. Loomulikult on elu Kopenhaagenis pehmelt öeldes üle jõu käivalt kallis :) Aga sellegipoolest tegin nii palju kui jaksasin. 
Tagasiteel otsustas sale marokolanna panna mind tavalisele kabiinipositisoonile. Mul polnud selle vastu miskit ;) Pärast lendu oli ikka küll :D Tagasilend Kopenhaagenist Dohasse oli õudusunenägu. Lend oli jällegi puupüsti täis ja reisijad kaeblesid kõikvõimalike asjade üle. Lend oli veidi üle 6 tunni. Ette oli nähtud, et kõigepealt on baar, siis toit ja enne maandumist soojad võileivad. Stjuuardesside kuninganna otsustas, et baar ja toit on koos. Õigesti tegi, sest kahe teeninduse vahele ei jäänud isegi 30 minutit. Keskmiselt tahtis üks inimene saada vähemalt kolm erinevat jooki ja rekordi tegi üks mutt 6 joogiga. See tähendab, et andsin talle tema söögi, lisaks viina apelsinimahlaga, vee, õunamahla, sprite'i, coca ja gin-tonicu :D Poole peal ma ikka vist juba pööritasin silmi ;), aga teenindasin ta lõpuni. Järgmised inimesed, keda teenindama hakkasin, ütlesid, et see on küll liiast. Mis mul üle jäi, kui nendega nõustuda. Pooled äriklassiteenindajatest aeti samuti turistiklassi teenindama ja minuga tegi koos teenindust ei keegi muu kui Wafaa ise ;) Kui oma käruga galleysse jõudsime, siis ta ütles, et see lend on hullem kui QR001, mis on London Heathrow. Õnneks sai baarides kõik alkohol otsa, nii et viimane tund oli rahulik :)
Tagasiteel otsustas sale marokolanna panna mind tavalisele kabiinipositisoonile. Mul polnud selle vastu miskit ;) Pärast lendu oli ikka küll :D Tagasilend Kopenhaagenist Dohasse oli õudusunenägu. Lend oli jällegi puupüsti täis ja reisijad kaeblesid kõikvõimalike asjade üle. Lend oli veidi üle 6 tunni. Ette oli nähtud, et kõigepealt on baar, siis toit ja enne maandumist soojad võileivad. Stjuuardesside kuninganna otsustas, et baar ja toit on koos. Õigesti tegi, sest kahe teeninduse vahele ei jäänud isegi 30 minutit. Keskmiselt tahtis üks inimene saada vähemalt kolm erinevat jooki ja rekordi tegi üks mutt 6 joogiga. See tähendab, et andsin talle tema söögi, lisaks viina apelsinimahlaga, vee, õunamahla, sprite'i, coca ja gin-tonicu :D Poole peal ma ikka vist juba pööritasin silmi ;), aga teenindasin ta lõpuni. Järgmised inimesed, keda teenindama hakkasin, ütlesid, et see on küll liiast. Mis mul üle jäi, kui nendega nõustuda. Pooled äriklassiteenindajatest aeti samuti turistiklassi teenindama ja minuga tegi koos teenindust ei keegi muu kui Wafaa ise ;) Kui oma käruga galleysse jõudsime, siis ta ütles, et see lend on hullem kui QR001, mis on London Heathrow. Õnneks sai baarides kõik alkohol otsa, nii et viimane tund oli rahulik :)
Pärast seda tegin ühe Istanbuli otsa, mis oli väga meeldiv. Tegemist oli küll ülipika päevaga, aga väga toreda crew ja reisijatega. Üks Istanbul ootab mind veel ees.
Ja pärast Istanbuli ... Seišellid .... WoWWW! Elu lahedam layover! Läksime Seišellidele 330ga, mis on kahe vahekäiguga lennuk. Täpselt 6 inimest jäid layoverit pidama ... teised 6 tulid samal õhtul sellesama lennukiga reisijatena tagasi.
Cabin Service Director oli hiinlanna, kes kogu aeg korrutas, et temal ei ole see ikka layover ja miks temaga ikka nii tehti ja tema ikka naa ja tema nii pettunud. No jeerums ... mis teha. Karituseks andis ta layoverile jäänud crewle kõige hullemad positsioonid. Mina sain tagumise köögi, leedulanna ja valgevenelanna said endale kahepeale keskmise köögi ja inglanna pandi wc-de eest hoolitsema ;) Eks ole. Täpselt need, kes layoverile jäid :D Äriklassi teenindajatest jäi layoverile vaid üks noormees, sest 319s on äriklassis üks teenindaja pluss Cabin Senior. CSD oli ikka nii pettunud, et pani selle noormehe Seišellidele minnes äriklassi kööki, kuigi teadis, et tagaisteel peab ta nagunii kööki tegema :D.Crew, kes jäi layoverile, oli väga tore, eesotsas minuga ;) Tegime kõike koos. See on alati meeldiv. Elu Seišellidel on meeletult eksootiline, kuid selle eest pead jällegi meeletult maksma. 2 tundi laevatrippi oli 170 dollarit pluss taksod, bussid ja söögid-joogid. Meeletult kallis. Kohalikele on üks hind ja turisitdele teine hind. Kohalike hind on tavaliselt 25% turistihinnast. Samas on inimesed sõbralikud. Käisime kahel erineval saarel ning ööbisime veel hoopis kolmandal. Sai käidud rannas, mis on mitmeid kordi maailma ilusaimaks rannaks nimetatud, külastasime kohalikku küla ning katsusime kilpkonnasid. 
Tüdrukud ostsid endale kookospähkliõli, mis pidi nahale väga hea olema. Minu nahk on niigi hea .. :P Lisaks käisime ka kohalikus väikeses džunglis.
Teise päeva veetsime hotelli juures rannas ja basseini ääres. Võtsime päikest ja sõime-jõime head ja paremat. 
Inglanna Leonie ja leedulanna Ana
Need on vist elu ühed paremad ja ka kallimad 48 tundi ;) Tüdrukud põlesid meeletult ära, tagasilennul oli neil kogu aeg palav ja süda paha. Mina kasutasin oma ekstreemset päikesekreemi ja olen sama valge kui enne. Parem ikka kui põlenud olla. Ära põlesin vaid selja keskosast, kuhu kreem ei ulatunud :)
Tagasi lenasime Airbus 319ga, mis on väikseim lennuk, millega ma iial lennanud olen. Mahutab natuke üle 100 reisija. Pean veel ütlema, et pärast Kopenhaagenit on Seišellide lend puhkus! Reisijad nii rahulikud ja 5e tunnise lennu jooksul ei taha nad mitte midagi peale klaasi veel ja oma toidu. Milline lust! :) Samas tagasitulles istusime kaks tundi oma istmetel kinnirihmutatult, sest kogesime päris koledat turbulentsi. Mina mõtlesin kogu selle aja vaid sellele, et üks kaptenitest on naine ... :P :D
Tüdrukud ostsid endale kookospähkliõli, mis pidi nahale väga hea olema. Minu nahk on niigi hea .. :P Lisaks käisime ka kohalikus väikeses džunglis. Teise päeva veetsime hotelli juures rannas ja basseini ääres. Võtsime päikest ja sõime-jõime head ja paremat. Inglanna Leonie ja leedulanna AnaNeed on vist elu ühed paremad ja ka kallimad 48 tundi ;) Tüdrukud põlesid meeletult ära, tagasilennul oli neil kogu aeg palav ja süda paha. Mina kasutasin oma ekstreemset päikesekreemi ja olen sama valge kui enne. Parem ikka kui põlenud olla. Ära põlesin vaid selja keskosast, kuhu kreem ei ulatunud :)
Tagasi lenasime Airbus 319ga, mis on väikseim lennuk, millega ma iial lennanud olen. Mahutab natuke üle 100 reisija. Pean veel ütlema, et pärast Kopenhaagenit on Seišellide lend puhkus! Reisijad nii rahulikud ja 5e tunnise lennu jooksul ei taha nad mitte midagi peale klaasi veel ja oma toidu. Milline lust! :) Samas tagasitulles istusime kaks tundi oma istmetel kinnirihmutatult, sest kogesime päris koledat turbulentsi. Mina mõtlesin kogu selle aja vaid sellele, et üks kaptenitest on naine ... :P :D
Nende kahe layoveri eest pean nüüd aga maksma kõvasti. Pärast Seišelle tegin Bangalore (India), tuleb Istanbul, Ateena ja Nairobi. Kõik on meeletult pikad tööpäevad ja väga pikad turnaroundid. Aga samas sain oma jõuvarud ka täis laadida;)
No comments:
Post a Comment