Bahrein ;)

Heh ... tegin siis eile öösel QR-i kõige lühema lennu ka ära ;) 30 minutit õhus - teeninduseks napilt 10 minutit.
Vaatasin crew nimekirjast, et Cabin Seniori nimi on euroopapärane ... tundus olema justkui hollandlanna. Mõtlesin, et küll on tore, et kindlasti on normaalne! Nii kui briifinguruumi asutsin, sai selgeks, et ära kunagi mine kuhugi eelarvamusega, isegi kui see eelarvamus on hea :D "Ära pane oma kotti sinna, ära istu sinna, miks Sul üks jaki nööp ainult kinni on!" Sealt ma ta tabasin ja sellest hetkest peale sai me "meeldivus" alguse. Nimelt, meeste jakil on reeglite kohaselt ainult üks nööp kinni, naiste jakil kõik nööbid. Seda ma talle siis seletasin, et see pole minu teha. Siis pobises miskit ja tegeles oma asjadega. Lendasime A320ga, kus crew on kuueliikmeline. Briifingul andis tädi täiega valu meile kõigile :D Suutsin kõik küsimused ikka ära vastata. Positsioonide jagamise aeg ... ja tädi pani ühe kaks aastat lennanud crew positsioonile R4A, mis on tavaliselt kõige noorema crew ... ehk seekord oleks võinud olla minu päralt. Ja preili otsustas, et mina saan endale köögi :D No ei ole hullu, Bahreini lennul ei ole miskit hullu seal teha. Õnneks oli täituvus väike ja me saime suurepäraselt võileibade ja mahlade loopimisega kahele poole hakkama. Naljakas on see, et sellel lennul lastakse crewl püsti tõusta kohe kui rattad maast lahti saavad. Siis kohe võetakse käru, pannakse lennuki etteotsa ... seda käru annab vedada ülesmäge ... :D Siis minnakse järgmise käruga, et praht kokku korjata ... ja ongi maandumine :) Kuna tegemist oli õhtul viimase lennuga ja hommikul esimesega, siis olime kolm tundi Bahreini lennujaamas. Kõik crew rääkis eelnevalt, et saame lennujaama duty freesse ja McDonaldsisse minna. Arvake ära, kas meie suur juht lasi meil lennujaama minna ? ? ? Ühesõnaga me magasime lennukis see kolm tundi.
Tagasiteel oli kõik sama. Maandusime Dohasse ja reisijad läksid lennujaama. Tegime oma turvakontrollid ära ja economy eest vastutav crew tegi valjuhääldisse teadaande CS-le, et meil kontrollid tehtud. Varsti tegi see teadaande vastu, et kaua me peame ootama neid teie kontrolle! See tüdruk oli nii arg ja siis tegi vaikselt teadaande, et ta juba ütles. CS tegi vastu teadaande, et "mina ei kuulnud!" HALLLELUUJAH, kelle probleem see nüüd siis on? :D
Kuna minu postisioon oli R4, siis oli minu vastutusel ka paremat kätt neljas uks. Kui seda ust avada, siis on vaja, et seal juures viibiks ka Cabin Senior ja veel üks tunnistaja. Tegin siis valjuhääldist preili Suzettele teadaande, et kui ta oma kallist ajast leiaks nüüd minuti, siis me väga sooviksime seda ust avada(no tegelikult tegin ikka ametliku, sest teadsin, et see on ametlikkus ise). Nad tulid koos äriklassi crewga lennuki tagumisse ossa. Ka kogu turistiklassi crew oli sealsamas. Äriklassi teenindaja küsis mu käest mingite asjade asukoha kohta ja siis ma näitasin talle. Suur Jumal aga juba käratas mulle, et kaua ta peab ootama, võiks selle ukse juba avada! Siis mul ka juba kannatus katkes ja ma panin ka vastu: "Excuse me!!!" ja vaatasin sügavalt silma. Protseduur ukse avamiseks on järgmine, et nii Cabin Senior kui üks crew peavad kinnitama, et uks on disarmitud. Ma siis ütlesin, et "Kinnitage, uks disarmitud" ja üks tunnistajatest ütles "Kinnitan, uks disarmitud" ja tädi ei öelnud midagi. Mina ootasin ja ust ei avanud, sest teadsin, et kui ma protseduure ei järgi, siis ta raudselt kaebab mu peale. Ja siis käratas mulle, et kui raske on seda ust avada. Mina ka ei jätnud ja ütlesin, et "Te ei järgi protseduurireeglreid, miks te ei kinnita kõva ja selge häälega, et uks disarmitud". Küsisin siis uuesti, et "kinnitage, uks disarmitud", siis nad mõlemad teavitasid, et on. Avasin ukse ja minu töö oli sellega tehtud.
Olen selle ukse avamisega kuulnud lugusid, kuidas täiesti toredad Cabin Seniorid, kes tunduvad sellised lohvad olema, viivad Sind sellisele teele, et Sa ei järgi protseduurireegleid ... nad näiteks ei kinnita kõva selge häälega, et uks disarmitud. Pärast kaebavad Su peale, et Sa ei täitnud reegleid ja siis hakkab üks tramburai. Ma üritan vähemalt safety osas ikka kõike reegleid järgida.
Tavaliselt Cabin Seniorid on ikka viisakad, isegi kui lennu ajal on konflikte või arusaamatusi. Alati, kui lend lõppeb, siis teevad valjuhääldist teadaande, et :"Aitäh crew hea töö eest, palun teha oma turvakontrollid". See teatas ainult: "Turvakontrollid ja kiiresti!" :D Me vahtisime kõik üksteisele otsa ja hakkasime lihtsalt naerma. Tavaliselt on veel nii, et Cabin Senior on esimese ukse juures, kui crew lahkub lennukist, siis ta tänab crewd ja crew tänab teda. Mina mõtlesin kohe, et mina ei ütle mitte ühtegi sõna (kange nagu ma vahel olen) .... ja ei öelnud ka tema :D Ja kuna crew on tavaliselt väga tore, siis tänatakse üksteist veel bussis teel lennujaama ... tavaliselt cabin senior tuleb surub kätt ja vahel annab tagasisidet, et mis oleks võinud paremini olla ja mis oli väga hästi. Nüüd ma võin küll juba öelda, et see le** istus kaptenite juurde maha ja edvistas seal terve aja (vähemalt me kõik saime aru, millest sellel preilil tegelikult puudus on ...). Ta ei öelnud meile ei head aega, ei aitäh ... no mitte, et mul seda vaja oleks olnud, aga siiski :)
Nii lühike lend ja nii palju juhtumisi ... aga tõesti sellist eksemplari CS-i näol ei olnud ma vist enne näinud. Ja õppetund nr 1: ei mingeid eelarvamusi, isegi kui need on head :D ning õppetund nr 2: kui näed crew nimekirjas Cabin Seniorina Suzettet, siis helista, et oled haige ;)

Kathmandu teist korda tehtud!

Siiani mu lemmik sihtkoht ongi Kahtmandu! Kõik need fäääncid Euroopa sihtkohad on küll toredad, aga Kathmandu lennul on reisijad nii armsad ja linn on kogemus omaette. Nad on rahul sellega, mis neile pakutakse ja nad ei kaeble kunagi mõttetuste pärast. Kui Kathmandus linnapeale minna, siis saad selgeks, et küll meil on ikka hea elu ja tore, et oleme sündinud sellena kes oleme :)

Ega seekordsel lennul muud erilist polnudki, kui Cabin Service Director'i toas oli tema väitel kummitus. Igal Kathmandu lennul väidab keegi, et nägi kummitust. Lend tagasi Dohasse hilines 2 tundi, sest õhkutõusmisrajal oli suur auk. Eurooplased lennul olid närvis ja mõni isegi tõstis häält, et mis lennufirma see on ja kuidas ei saa minna ja tal on vaja koju minna ja tal on teine lend, kuhu ta nüüd hiljaks jääb. Ei oskand kohe nagu muud öeldagi, et vabandage väga, aga lennufirma ei halda õhkustõusmisrada ning ka mina tahaks siin istumise asemel hoopis koju minna! Kohalikud olid nii rahulikud ja armsad, küsisid ainult viskit ja õlut ja nende jaoks oli see lust ja lillepidu ;)
Lõpuks kui õhku tõusime ja söögid juba kätte olime jaganud ja kõik tagumises köögis olime, tuli kööki üks naisterahvas ja ütles: "Help me!" ja viskas pikali maha. Kohe tegime valjuhääldite kaudu teadaande, et kui pardal on arst, siis andku teada. Kohe olid kaks arsti kohal ja võtsid asja üle. Naisterahvas minestas kaks korda ka nende käes. Tegemist oli tugevate südamerütmi häiretega. Aga asi lõppes õnnelikult. Ühesõnaga: oli see vast lend!

Sellel reisil oli ka crew väga tore. Suur osa meist käis nii õhtul kui ka järgmisel hommikul väljas.

Crew hotelli ees enne linna minekut: ukrainlanna, filipiinlannd, eestlane, argentiinlane ja iraanlanna ;)
Kohalik kunstigalerii. See mees teadis täpselt, kus asub Eesti, Tallinn pealinn ja hea ülikool Tartus ;)

Uus sõber Kathmandus ;)

Kathmandu vanalinn
Kathmandu vanalinn lehmade ja tuvidega ;)
Turg

Ja kui teie arvate, et teie töö on raske ... :)

Ja detsembri graafikust rääkides, siis olin suhteliselt hirmul. Tavaliselt on nii, et kui üks on hea kuu, siis teine on hullumaja. Mul on kõik kuud olnud suht head ja kartsin hullemat. Aga polegi kõige hullem kuu tulekul:

04.12 Abu Dhabi,

05-16.12 Viin, Austria;

15-16.12 Berliin, Saksamaa;

19.12 Moskva, Venemaa;

24.12 Bahrein;

27-28.12 Colombo, Sri Lanka;

29-30.12 München, Saksamaa;

31.12 Ateena, Kreeka

Nende vahele mahub veel 8 vaba päeva ja 8 kodust valvekorda. Jõuluõhtu ja uusaasta üle just väga õnnelik olla ei saa, sest saabun Ateenast tagasi kell 23:40 ... ja uue aasta võtan vastu Doha lennujaamas. Aga vähemalt hetkel ei ole ühtegi Indiat, Pakistani või Bangladeshi mu graafikus ;)

Minu kodu ...

Üks keskmisest nõudlikum Eestimaa naine esitas mulle kaebuse, et ma ei ole oma kodu näidanud siiani. Ma siis nüüd üritan selle vea parandada ;) Ühesõnaga panen siis mõned pildid siia ka oma praegusest kodust Dohas.

Täiesti minust sõltuvatel põhjustel ei saa ma siia oma magamistoast hetkel pilte panna :) :) :) Selle asenduseks panen pildi tänasest ostukorvist:

Ei ole see mälu enam see ...

... tegelikult tahtsin ju kirjutada veel ühe fakti oma elust siia :)
Mul on kodus üks lennunudsteadlane, kes peab mu lendude üle arvet ;) Ja väidetavalt lendasin ma oktoobris 2010 kokku 66 536 km ja novembris 2010 peaks kokku tulema 81 964 km ;) Mina ei tea, mitu tiiru see ümber maakera on ... aga eks arvutage välja ;)

Järjekordne Nigeerias käik tehtud :)

Juba briifingul tundus crew väga lahe olema. Kõik olid sõbralikud ja toredad. Tegime oma toimetused seal kiiresti ära ja läksime lennukisse. Seal alles mustmiljon töömesilast koristasid lennukit. Mineku lennu kohta mul justkui polegi suurt midagi kirjutada ... kuna meil oli üks crew puudu, siis minu tegelik tööpositsioon oli lennuki tagaosas, aga töötasin keskmises köögis koka abina :D Terve lennuk oli musti mehi ja naisi täis ;) Nende inglise keel on väga karm. Nende jaoks ei eksisteeri aitäh või palun. Aga see ei tähenda, et nad on ülbed või miskit. Nad on lihtsalt Nigeeriast ... nad ongi selliseks loodud. Ja siis nad ütlevadki, et "Gimmi water!", "Bring me bier!". Kõik on käskivas kõneviisis. Aga pärast 8 tundi lendu jõudsime Laagosesse. Väljas oli miljon kraadi kuuma! Kui eelmine kord jõudsime vist hotelli u 1-1,5 tunniga, sest liiklus oli meeletu. Seekord jõudsime vast 10-15 minutiga. Otsustasime muidugi, et läheme basseiniäärde, sest kell oli kohaliku aja järgi alles 15:00. Jõudsin mina basseini äärde, hakkas vihma ladinal tulema. Nii palju siis puhkusest päikese all :) Polnudki muud, kui läksin oma tuppa ja lugesin raamatut ja tegin une. Õhtul käisime kõik koos õhtust söömas.
Üks tore intsident oli ka see, et pärast õhtusööki tahtsin internetti kasutada. Selleks vaja toanumbrit ja perekonnanime. Lähen siis istun arvuti taha ja hakkan sisse logima ja ei õnnestu. Proovin ikka igatpidi ja ei õnnestu. Lähen siis retseptsiooni ja küsin, et kuidas ikka saaks. Ja siis see mees vaatas süsteemist mu nime ... ja see oli seal kirjas järgmiselt:
Tagasilend oli juba põnevam. Minu postisoon oli jällegi lennuki tagaosas. Boardingu ajal töötasin seal ... ja esimene kaklus lennukis nähtud! Tänu ma ei tea kellele, aga pärast töötasin jälle keskmises köögis ja ei pidanud nendega enam tegelema;) Aga kaklus seisnes selles, et kõik need mustad on ju kaks meetrit pikad ja ei mahu ära kuhugi. Ja üks siis lasi oma seljatoe alla. Seljataga istus tal suuuuuur must naine, kelle mees kohe ägedalt karjuma hakkas. Ma siis ütlesin, et miks Te karjuma peate. Alguses võiks ikka ilusti proovida. Ja siis see istmetoe langetaja tõusis püsti ... ja teine mees tõusis ka ... ja üks pani teisel ikka laksu kirja! Mille peale mina teatasin, et kui asi nii jätkub, siis tuleb mõlemal lennukist lahkuda ja jääte Laagosesse. Samal ajal ise ikka hoidsin ennast parajasse kaugusesse ja lihaseid soojas, et juhul kui peaks olema vajadus minema joosta, siis olen valmis seda tegema. Aga nad rahunesid. Mõlemad olid ka nii kanged, et kohti vahetama ei soostunud :D Lend oli pooltühi ja see oli vabalt võimalik. Ja siis tekkis mul selle seljatoe langatajaga ka endal konflikt. See mobiilide väljalülitamine on alati üks paras keberniit, nagu väikesed lapsed, viimaseni minutini peavad kõik mängima nendega! Sellel mehel oli neid konkreetselt kolm ja kahega korraga ta rääkis. Ma siis teatasin, et tuleb nüüd välja lülitada. Lubas kohe lülitada. Tulin tagasi ja ikka veel rääkis. Keelasin ja ta lubas kohe välja lülitada. Ja siis ma läksin tagasi ja ta ikka rääkis. Muidu ikka keelad neid vaikselt, aga siis otsustasin, et kui ainult mina olen mittekeegi, siis ässitame kogu lennukis oleva rahva ta vastu üles. Seega teatasin kõva häälega, et tal tuleks telefonid väljalülitada, sest vastasel juhul need võivad häirida meie navigatsioonisüsteemi ja halvimal juhul võime kõik surma saada. Ja siis hakkas esimesena sealt seljatagant see niigi vihaseks aetud mees targutama, et õige ja kohe tuleb välja lülitada jne. Ja siis hakkasid ka teised kõik targutama. Ja probleem saigi lahendatud :) Kui ei saa heaga, siis saab kavalusega ;) Loomulikult ei tee 1 või 2 telefoni sellele navigatsioonisüsteemile midagi, aga asi on reeglites. Kui kõigil 150-l oleks neli telefoni, siis see võib juba probleeme põhjustada.

Pärast ma nendega seal enam kokku puutuma ei pidanud, sest töötasin ees. Ja oligi palju toredam. Nalja kui palju! Punkt üks: mul istus seal kümmekond hiinlast, kes ei mõistnud sõnagi inglise keelt. Kohe lennu alguses tahtis üks hiinlane mu käest midagi seoses filmide ja muusikaga, mis ta ekraanist tuli. Ja rääkis hiina keeles nii kuis jaksas. Ma ei oskanud muud teha, kui ütlesin: "No english, no talk!" :D No ja kui oli veel söögi aeg, siis oli kaks valikut ... chicken with rice or fish with potatos ... :) Ja kui hiinlastele selle valiku teatavaks tegin, siis nad vahtisin üksteisele otsa ja naersid. Rõhusin siis sellele, et RICE! Nad ei saand miskit aru ja andsin neile kõigile kana riisiga ...

Punkt kaks: oli mu tsoonis veel üks kena must naine, kes õppis kohe mu nime ära. Au talle selle eest. Hääldas seda täiesti korrektselt nagu oleks eestlane. Mu korterikaaslase jaoks olen siiani Raun :) Ja siis see mutt hakkas peale ... nii kui ma end nähtavaks tegin karjus kõva häälega: "Rauno, I need water to drink!" "Rauno, bring me tee!" "Rauno, I want to eat something!" :D Täitsa lõbus oli :)

Südaööseks jõudsime Dohasse ja siis kiiresti oma voodisse magama :) Nüüd valmistun ette järgmiseks lennuks, mis on täna öösel Omaani. See on kaks korda poolteist tundi. Aga tegemist õhtul viimase lennuga ja hommikul esimese lennuga ... seega passime Omaanis kolm tundi koha peal. Eks lähme vaatame, mis lennujaamas pakutakse ;)

Öösel ...

... umbes kella 2 paiku sain ka oma püksirihma tagasi ;) Juhei! See serblane on nüüd mulle ühe tiramisu sees ... :)

Homne kodune standby ...

...muudeti Laagoseks. See tähendab, et homme varahommikul Nigeeriasse üheks ööks ja üheks päevaks. Taaskord relvastatud eskort lennujaamast hotelli ;)