1) Esimese punktina ta teatas, et ma ütlesin talle midagi väga halba, aga ta ei kuulnud, mis see oli. Ma küsisin ta käest siis, et kas siin ei ole väikest ebakõla. Kui te ei kuule, mida ma ütlesin, siis kuidas te teate, et see halb oli. Ta ei vastanud midagi vaid jätkas.
2) Ma olevat talle ka öelnud, et ma ei too seda mänguasja mitte kunagi, sest me oleme juba maandumas. Siis ma tundsin, et kui tema võib üle piiri minna, lähen mina ka. Ma ütlesin talle, et ta valetab! :D Tema küsis omakorda CS'lt, et miks ma nii ülbe olen. Ma ütlesin, et kahjuks pean ma tema tasemele laskuma :D Ma küsisin, et kas ta saab inglise keelest aru ja kui ma olen talle juba 3 korda öelnud, et ma toon selle mänguasja, siis ei ole vaja seda ka 4dat ja 5dat korda küsida. Mutt läks täiega närvi ja ütles, et tal ei olegi seda mänguasja enam vaja.
CS teatas mulle, et nüüd tuleb mul selle naisterahva eest vabandada. See on ainuke kord vist kogu selle aja jooksul, kus ma olen olnud nii ebaviisakas, kui veel vähegi annab ja ma küsisin nende mõlema juuresolekul, et "Mille eest ma vabandust paluma pean?" CS selgitas siis, et ikkagi klient on nüüd kannatanud ja ta ei saanud oma mänguasja õigeagselt ja siit tuleb nüüd puänt: "Pealegi Rauno, Sa tead väga hästi, et mänguasjad antakse meil maapinnal!" Ma teatasin siis vastu, et "Vastavalt teie käsule, ei andnud me neid maapinnal, äkki tahate ise kliendi ees vabandada???!!!"
CS käis ja vabandas veel nende eest kabiinis, et näed nüüd milline lugu ;) Siis tuli mu juurde ja ütles, et selle naise mees tahab minu peale kaebust esitada ja ma võin oma töö kaotada ja ma peaksin vabandama;) Ma ütlesin selle peale, et kahjuks või õnneks olen mina sellest orjusest juba prii ja minu pärast kaevaku või president Obamale ;)
Ma ei ole selle juhtumi üle uhke ja ilmselt ma õigesti ei käitunud, aga kuskil on ikka piir ka ;) Saan aru, et klient on kuningas, aga seda ainult juhul, kui ta sellena ka ise käituda oskab ;)
Ma tahan kogu selle asja lõpetuseks öelda, et nii palju on juhtumeid, kus inimesed võitlevad pardal, et kuidas teil ei ole enam kana, ma ei taha ju kala! Ma ei saa kala süüa jne jne jne! Kallid reisijad, te ei pea lennukis absoluutselt sööma! Kui te tahate kala, siis pärast maandumist lähete te maapinnal restorani ja ostate selle kala!!! Lennu kui sellise mõte on siiski see, et teid turvaliselt punktist A punkti B viia. Või see sama mänguasja lugu. Loomulikult peab QRi stjuuard või strjuuardess selle mänguasja teile andma, aga kas ei tundu natuke odav hakata selle pärast võitlema??? See näitab ju ainult seda, kui madal te olete. Kui te jõuate osta tervele perele lennupiletid, siis jõuate te lennujaamast neile ka mänguasja osta. Ausõna.
Mõistagi ei läinud ma Jeddha lennule, sest keegi ütles mulle, et Jeddha on kolm korda sama hull kui Kairo. Otsustasin helistada, et olen haige. :)
Ühel lennul, kus meil oli aega, siis arutasime crew'ga, et inimesed on ikka ühed huvitavad olevused :D Nad ei oska kasutada IFE süsteemi ehk siis vaadata filme jne oma erkaanilt. Nad paluvad selleks abi (kuigi selgitused 10nes erinevas keeles on olemas;). Paljud neist ei oska isegi oma turvarihmasid kinnitada. Enamik ei tea, kuidas avada tualeti ust ja kui ta selle väljastpoolt lahti saab, siis ei oska ta sealt pärast välja tulla. Nad ei tea, kust saab tualetis vett käte pesemiseks ja no vähemalt pooled ei oska enda järelt potti ära koristada. Kui aga on kabiinis istudes vaja endale klaasi vett tellida, siis nad leivad selle imepisikese nupukese puldilt, et cabin crewd kutsuda, selle asemel, et ise seda vett küsima tulla ;) C'est la vie!
Kallid reisijad, ärge unustage, et hädaolukorras sõltute te täielikult cabin crew'st :)
Ja ma ei soovitaks ka väga ülbe olla crew'ga, sest crew saab väga lihtsalt kätte maksta ka teeninduse ajal. Ja te ei saa sellest ise kunagi teada ;) Te ei taha teada, kuidas tehakse kindlaks, kas toidud on piisavalt soojad (jah ... me pistame näpu teie toidu sisse), te ei taha teada, kuidas paneb crew, kes teid otse köögist teenindab, leiva teie kandikule (jah, ta teeb seda palja käega...). Te ei taha teada, kui paljud inimesed on juba teise inimese kasutatud klaasist oma mahla ära joonud (......;). Ja te ei taha teada, kes sai ühel mu viimastest lendudest selle toidu, mis maha kukkus ... täpselt seesama, kes näitas ättituudi algusest peale. Kuna toitude arv võrdus reisijate arvuga, siis pidi selle ju keegi saama ....:) C'est la vie! ;) Mina soovitan teil lennuki pardal juua pudelivett ja see on ka kõik ;)
Aga tegelikult ei jää ma mäletama neid negatiivseid asju. Nendest ma lihtsalt õpin. Mäletama jään ma toredaid inimesi ja uusi sõpru. Molen väga õnnelik, et ma selle töö proovimiseks võimaluse sain. Ma olen ilmselt selle aastaga palju kasvanud, olen palju näinud ja sellest ilmselt väga palju õppinud. Enne oma cabin crew karjääri olin ma reisinud Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Šveitsis, Venemaal, Hispaanias ja Lõuna-Koreas. Nüüdseks on see nimekiri täiendunud: Ameerika-Ühendriigid, Brasiilia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tansaania, Nigeeria, Seišellid, Katar, Araabia-Ühendemiraadid, Austria, Inglismaa, Itaalia, Malediivid, Sri Lanka, India, Bangladesh, Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Vietnam, Filipiinid ja Hiina (ka Hong Kong). Enamikus neid olen käinud korduvalt ... loomulikult mu lemmik Kathmandu Nepaalis, kus käidud vist u 5 korda ;) Seega rohkem kui Kärdlas või Kuressaares! ;)
Ma tänan kõiki, kes mind selles ettevõtmises on toetanud ja neid, kes sellele kaasa on elanud ;) Ma ei ole veel kodus, selleks läheb veel paar-kolm päeva ;) Siis ma puhkan ühe kuu jagu ja septembrist hakkan jälle numbreid taga ajama. Need vähemalt ei haugu vastu ;)
Sellel pildil on crew puhkeala Boeing 777s, kus meeskonnaliikmed ülipikkade lendud korral magada saavad.