Uus kuum uudis ...

... just toimus graafikumuutus ja mu standby muutus Hong Kongiks ... seega pärast väsitavat Moskvat kosutav kahepäevane Hong Kong ;) Ükskord ometi teeb crew rostering oma tööd hästi :D Mwuaaahhh! ;)

6 päeva lendamist seljataga :)

Marsruut Doha-Bangkok-Saigon-Bangkok-Doha-Berliin-Doha tehtud :)

Esimene lend neist oli mitmest õhkutõusmisest ja maandumisest koosnev lendude jada. Kõigepealt 6 tundi 30 min Doha Bangkok. Saabusime hommikul Bangkokki. Magasin natuke ja siis läksin ühe jaapanlannaga linnapeale. Tuleb mainida, et seekord oli iga viimane kui meeskonnaliige nii normaalne. Kõik olid lahedad. Enamik ei tahtnud Bangkokis siiski välja minna, sest meil on sinna miljon lendu päevas ja vanematel olijatel kõik kohad juba läbi käidud. Me käisime MBK-s, mis on suuuuuur shoppingcentre. Lisaks jalutasime kesklinnas, sõime Burger Kingis ja tegime ilusaid pilte. Burger Kingis sõime sellepärast, et see plika, kes minuga kaasas oli, ei suutnud otsustada, kuhu ja mida tahab. Küll ei sobinud üks ja teine. Ma istusin Burger Kingi maha ja ütlesin, et mina jään siia ;) Jäi temagi. Õhtuks jõudsime hotelli. Seal oli üks nurgake, kus sai internetti kasutada.

Vaatasin, et üks arvuti on hõivatud. Seal istus mingi blond tšikk. Teine oli vaba. Läksin siis sinna. Ütlesin sellele tsikile "Hi!" ja tema ütles vastu. Siis hakkas mind vaatama ja ütles: "Rauno! Sina vä? Sa teed nalja!" :)

Eestlased Tai kuninga pildi all "Long Live King". Kuningal oli äsja 50. sünnipäev.

Heh ... see blond tšikk oli eestlanna Karmen, kes on samuti QR'i crew. Ma ei ole teda silmast silma kunagi näinud, aga facebookis ikka suhtleme. No istusime siis kohe sinna samasse maha ja vahetasime muljeid ja rääkisime elust ja olust ja siis tegime jalutuskäigu. Ühel hetkel pidin ma magama minema, sest hommikul tuli lennata Saigoni. Tuli välja, et ta elab Dohas suhteliselt minu lähedal ja ta lubas mulle šokolaadikooki teha ... ühesõnaga seda ma ei unusta ja ühel hetkel nõuan selle välja ;) Naersime ise ka, et Eestis ei teanud teineteisest midagi, lisasime üksteist facebookis sõpradeks Kataris ja kohtume esimest korda Tais. Kas pole tore see cabin crew elu? :)

Hommikul läksime Saigoni. Lend Bangkok-Saigon kestab vaevalt 1 h 20 min. Sellel lennul jagame sooje võileibu ja jooke. Kuna lennuk oli pooltühi, siis läks iga cart'iga välja kaks inimest. Mina läksin ühe jaapanlannaga ja meie kõrval teises vahekäigus oli cabin senior ühe noormehega. Need cart'id, millega vahekäigus olime, on nn "half-cart'id" ehk "pool-cart'id" st nad on suhteliselt lühikesed. Ja see saigi saatuslikuks cabin seniori cartile. Nimelt kukkus see ümber. Kõik joogid ja võileivad olid laiali nagu .... :) Kõik kukkusid kohe sabistama ja keegi pannud tähelegi, et cabin senior on ka seal põlvili maas. Ma siis läksin ta juurde ja küsisin, et kas kõik on korras. Ütles et "Ei ole, cart on ju kummuli" :D Aga tema endaga oli küll ;) Mis seal ikka. Cart püsti ja edasi!

Saigoni saabusime pärastlõunal ja meil oli enam vähem 6 tundi kohapealoleku aega. Kommunistlik Vitenam - mõtlesin kohe, et kindlasti on igavesti lagunenud ja vana. Aga juba lennujaam oli täiesti vinge. Arvan, et alles ehitatud. Linnas ehitati palju ja sellist nn vene värki seal küll ei olnud. Kõik oli väga kena. Läksime hotelli, vahetasime riided ja linnapeale! Käisin turul ja hotellilähedastes poodides. Võtsin kaardi pealt välja ka 400 000 kohalikku raha. Süda tagus küll, sest ega mina teadnud, kui palju see on. Crew väitis, et 20 dollarit. Pidin neid ju uskuma. Kuna masin selle mulle ka andis, siis ei saanud see päris miljonit olla ... :) Kodus kontrollisin ja oligi 20 dollarit. Selle eest sai seal maa ja ilma kokku osta :D Väga odav. Nii et kes tahab odavat reisi, minge Saigoni ;) Lennupiletid muidugi vist nii odavad ei ole. Õhtul pakkisin oma ostud kokku ja lennujaama. Tagasi Bangkokki. Jõusime sinna pärast südaööd.

Ärkasin hommikul kell 9 ja kell 10 läksin linnapeale. Sedakorda üksi. Nii on parem ;) Ei pea kellegi järgi ootama ja kellegi teise sabas jooksma. Teed, mis tahad ;) Kuna taksomajandus on nii odav, siis ei olnud ka erilist äraeksimise võimalust. Käisin vaatasin erinevaid kohalikke vaatamisväärsuseid nagu Grand Palace, Democracy Monument, City Hall jne. Kohtusin siis ühe kohaliku tuk-tuki juhiga. See rääkis ilusat inglise keelt. Ta selgitas, et seal on mingi turisite nädal, mille jooksul tuk-tuki juhid ja taksojuhid saavad tasuta bensiini, kui viivad inimesi kohalike ehetetootjate juurde. No lubas mind siis mööda linna sõidutada. Seda ta ka tegi. Näitas mulle ilusaid kohti ja viis mind ka sinna ehetetootjate juurde. Seal olid müügil ilusad asjad. Siis lubas see mees mulle veel, et viib mind 101 kenasse kohta, kuid järgmise templi juures jättis ta mu maha :D Teadsin ainult seda, et olen Taimaal ... ei olnud enam isegi kindel, kas see on Bangkok :D Võtsin siis järgmise takso ja see selgitas, et kui tahan otse kesklinna, siis on 200 kohalikku raha, kui olen nõus ühe ehetetootja juurde minema, siis 10. Ma ütlesin, et 100 ja lähme otse. Ta ütles, et ei. Lasin end siis järgmisse tehasesse meelitada. Käisin sealt ka läbi, taksojuht sai oma bensiini ja viis mind sinna, kuhu vaja ;) Käisin veel linnapeal ringi ja läksin hotelli. Magasin mõne tunni ja asusime tagasiteele Dohasse. Mina olin A-330s galley ehk vastutav köögi eest. Cabin Senior küsis, et kas olen enne seda teinud ja kas saan ikka hakkama. Ma ütlesin, et kui ta ausalt tahab teada, siis mulle ei meeldi selle tegemine, aga usun, et kõik saab olema ok. Pärast ta ütles, et 3 kuu lendamise kohta oli väga professionaalne ja organiseeritud galley ;) Tore kuulda :) Hommikul kell 6 maandusime Dohas ... väga halb maandumine oli. Lennuks käis üles alla-paremale vasakule, loperdas igatpidi. Cabin Senior oli näost roheline ja mina lugesin juba palveid... nii halba maandumist ei ole ma vist veel kogenud. Aga õnneks läks kõik kenasti ;)

Nii ... kell 7 olin kodus ja 8st sain magama. Magasin kella 18neni ja sättisin end ja tegin süüa. Võtsin kohvrist suverõivad välja ning panin talvemantli ja kindad asemele. U 23 paiku asusin lennujaama poole teele, et siis Berliini minna ;) Õnneks oli ka see meeskond väga tore! Jõudsin briifinguruumi pärast CS'i esimesena ja ta kohe hakkas küsima, et kui palju ma galleyt olen teinud ja kas saan hakkama. Ma ütlesin kohe, et olen nõus tegema Berliini minnes, aga tagasitulles ma ei taha teha. Ütles, et see on ok ja pani mu galleysse. Tavaliselt ongi nii, et teed ühe otsa galleyt, sest see on päris väsitav. Galley positsioonil olles teed kõige rohkem tööd :) Ühesõnaga ka selle galleyga jäi CS rahule. Maandumisel Berliini tegi kapten järsku valjuhääldist araabiakeelse teadaande. Siis oli vaikus. Me vaatasime siis üksteisele otsa ja ei oskand a-d ega o-d kosta. Sellele järgnes ka inglise keelne, mis teatas, et Berliini lennujaam suletud ja 10 minuti pärast uus info. Kui ikka suletud, oleme sunnitud maanduma mujale. EXCUSE ME! Kui ma olen Berliini lennul, siis ma tahan Berliini minna ... eriti kui mind ootab seal kilo Eesti komme ja must leib (mida muidugi polnud, aga ega ma sellel hetkel seda teadnud!). Õnneks maandusime siiski Berlin Tegel Internationl Airportis ... tegemist oli järjekordse hirmsa maandumisega. Üks jaapanlanna, kellele see oli alles neljas või viies lend, oli peaaegu nutma puhkemas. Huuled värisesid ja ta ikka küsis, et kas see on normaalne. Mina ütlesin, et ei ole, aga ega midagi muuta ka ei saa :)

Lisaks jaapanlannale oli veel ukrainlanna ja etiooplanna. Eriooplanna rääkis kogu aeg, kuidas tema tahab ikka välja minna ja kogeda külma ja lund ja et kas keegi tuleb temaga. Kuna minul ja ukrainlannal oli kodumaalt meelelahutajad tellitud, siis meie ei tahtnud temaga ühineda. Jaapanlana ütles, et tema võib minna küll. Lennukist väljudes tundsime seda karget külma ja põlvini lund ... ja siis teatas etiooplanna, et ta ei ole nii kindel, et ta tahab välja minna :D Neil ju Etioopias min +15 kraadi, halvemal juhul +10. Siis kannavad inimesed pakse vammuseid ja käivitavad õues autosid. Kui käima saavad, siis lähevad ise tuppa sooja, et autod soojaks käiksid:D Hirnu herneks :D

Mina käisin kodumaise meelejahutajaga linnapeal ja chillisin niisama. Ma ei tea, kui külm seal väljas oli, aga igastahes väga külm oli. Ikka iga minuti tagant pidi kuhugi sooja minema! Prrrr! Sai ka muuseumisaarel ühes muuseumis käidud. Kokkuvõttes oli tore layover. Tagasiteel oli lennuk jällegi täiesti täis. Mina olin seekord "floater" mis tähendab, et mul oli ainult teenindustsoon, aga safety tsooni polnud. Enne õhkutõusu tuli cabin senior jooksuga minu juurde ja ütles, et "I need German!". Excuse me! :D Olukord järgmine: emergency exiti reas istusid lapsed. Nad ei tohiks seal istuda. Aga tegu oli saklastega, kes ei rääkinud sõnagi inglishit. No siis selgitasin neile ja saime nende kohad vahetatud. Ja tõusimegi õhku! :) Ka teeninduse ajal tuli cabin senior kahel korral mu juurde ja vajas mu abi keele osas :) Kohe uhke tunne oli! Seekord oli nii palju sakslasi, kes kohe ütlesid, et ainult saksa keelt ja inglishit nemad ei puhu. No siis tuli mul deutschi puhuda. Tore. Kõik olid väga sõbralikud . Ah jaaa! Unustasin! Veel maapinnal olles valasin apelsinimahla ühele sülle! Juhei! Asi ei olnud nii hull. Arvan, et 10% sülle ja 90% maha. Vabandasin ette ja taha. Ta ei olnud vihane ega miskit. Ise ka naeris ;) Lennu ajal tuli ta korra ka galleysse. Nägin teda tulemas ja küsisin, et "Would you like to have some more orange juice?" :D Ta teatas, et "Better not ... some water only" ;)

Ühesõnaga saksa lendusid võib veel teha ;) Nüüd kaks vaba päeva ja siis Moskva ... mis on seekord edasi-tagasi ots. 10h 30min lendamist. Millele lisandub kaks tundi enne lendu briifing, kodus sättimine, pool tundi sõitu lennujaama, tund aega Moskvas kohapeal. Keskmiselt teeb see 15 tunnise tööpäeva ... :)

Varahommikused head uudised :)

Ärkasin üles ja uniste silmadega kontrollisin, kas mu standby asemele on midagi tekkinud. Ja ongi! 11-14 detsember on Doha-Bankok-Saigon-Bankok-Doha ;) Tai ja Vietnam! JUUUUUHHHHEEEIIII! ;) Ükskord ometi ei muutu mu standby Indiaks! :)

Esimene lumi ...

... nähtud! ;)

Olin 5-6. detsembril Viinis. Seal ma võiksin isegi elada ... kui keegi mind üleval peaks ;)

Maandusime hommikul 5:30 Viinis ja külma oli 13 kraadi. Meeskonda kuulusid seekord üks austraallanna, üks lõuna-aafriklanna, korealannad ja cabin senior oli Mirela Rumeeniast. Ütles kohe briifingul ära, et ta ei taha seda tööd enam teha, aga tal on vaja perele raha saata ja laenud maksta, nii et peab siin veel olema :D Ühesõnaga tore algus küll ... kui ei meeldi teha, siis ei pea sellest ju rääkima ja teiste tuju alla viima ;) Sellest hoolimata olid minul olid seekord Cabin Senioriga ülihead suhted ... minnes sain endale kõige parema positsiooni :) ja tagasitulles pani ta mu galleysse. Olin esialgu veidike pettunud, kuid kui nägin teisi kabiinis töötamas, siis mõtlesin küll, et nii tore ;) Sõin ise samal ajal milkiwayd :D

Alati ikka juhtub mingi jama ka :) Seekord unustasid tüdrukud kõrvaklapid istmetele panemata. Siis kui baarid välja saatsin köögist, nägin neid kotte ja küsisin, et kas ikka panite. Aga nad ei pannud ... vähemalt sellest süüst olen mina puhas :) Andsime siis koos jookidega ka kõrvaklapid. Pärast selgus, et pardal oli reisijana ka keegi kontorist ... keegi, kes reguleerib pardateenindust jne.

Ükskord ometi sai üle pika aja jälle Euroopa lendu tehtud! Inimesed on ikka kohe nagu inimesed! Oskavad inglise keelt, on viisakad, oskavad wc-d kasutada :) Lausa lust!

Aga Viin oli veel parem kui lennud. Ilusad hooned, toredad inimesed ja saksa keel! Juhei! Ma ikka mõned laused sain jälle öeldud ;) Väljas ei olnud väga külm ja ei olnud väga palju lund. Pühapäevasel päeval olid kahjuks küll 95% poodidest suletud, aga selle eest oli linn täis igasuguseid jõuluturge. Võtsin korealannaga ette mõnetunnise jalutuskäigu ja käisime need turud läbi ;) Ta ei võtnud oma kindaid kaasa. Nii et pidime ikka vahetevahel kuhugi kohvikusse sisse astuma ja vahepeal andsin talle oma kindaid ;)

Lõpetuseks ostsime poest süüa ja maandusime hotellituppa. Mina olin nii väsinud, et jäin kohe magama ... :)

Bahrein ;)

Heh ... tegin siis eile öösel QR-i kõige lühema lennu ka ära ;) 30 minutit õhus - teeninduseks napilt 10 minutit.
Vaatasin crew nimekirjast, et Cabin Seniori nimi on euroopapärane ... tundus olema justkui hollandlanna. Mõtlesin, et küll on tore, et kindlasti on normaalne! Nii kui briifinguruumi asutsin, sai selgeks, et ära kunagi mine kuhugi eelarvamusega, isegi kui see eelarvamus on hea :D "Ära pane oma kotti sinna, ära istu sinna, miks Sul üks jaki nööp ainult kinni on!" Sealt ma ta tabasin ja sellest hetkest peale sai me "meeldivus" alguse. Nimelt, meeste jakil on reeglite kohaselt ainult üks nööp kinni, naiste jakil kõik nööbid. Seda ma talle siis seletasin, et see pole minu teha. Siis pobises miskit ja tegeles oma asjadega. Lendasime A320ga, kus crew on kuueliikmeline. Briifingul andis tädi täiega valu meile kõigile :D Suutsin kõik küsimused ikka ära vastata. Positsioonide jagamise aeg ... ja tädi pani ühe kaks aastat lennanud crew positsioonile R4A, mis on tavaliselt kõige noorema crew ... ehk seekord oleks võinud olla minu päralt. Ja preili otsustas, et mina saan endale köögi :D No ei ole hullu, Bahreini lennul ei ole miskit hullu seal teha. Õnneks oli täituvus väike ja me saime suurepäraselt võileibade ja mahlade loopimisega kahele poole hakkama. Naljakas on see, et sellel lennul lastakse crewl püsti tõusta kohe kui rattad maast lahti saavad. Siis kohe võetakse käru, pannakse lennuki etteotsa ... seda käru annab vedada ülesmäge ... :D Siis minnakse järgmise käruga, et praht kokku korjata ... ja ongi maandumine :) Kuna tegemist oli õhtul viimase lennuga ja hommikul esimesega, siis olime kolm tundi Bahreini lennujaamas. Kõik crew rääkis eelnevalt, et saame lennujaama duty freesse ja McDonaldsisse minna. Arvake ära, kas meie suur juht lasi meil lennujaama minna ? ? ? Ühesõnaga me magasime lennukis see kolm tundi.
Tagasiteel oli kõik sama. Maandusime Dohasse ja reisijad läksid lennujaama. Tegime oma turvakontrollid ära ja economy eest vastutav crew tegi valjuhääldisse teadaande CS-le, et meil kontrollid tehtud. Varsti tegi see teadaande vastu, et kaua me peame ootama neid teie kontrolle! See tüdruk oli nii arg ja siis tegi vaikselt teadaande, et ta juba ütles. CS tegi vastu teadaande, et "mina ei kuulnud!" HALLLELUUJAH, kelle probleem see nüüd siis on? :D
Kuna minu postisioon oli R4, siis oli minu vastutusel ka paremat kätt neljas uks. Kui seda ust avada, siis on vaja, et seal juures viibiks ka Cabin Senior ja veel üks tunnistaja. Tegin siis valjuhääldist preili Suzettele teadaande, et kui ta oma kallist ajast leiaks nüüd minuti, siis me väga sooviksime seda ust avada(no tegelikult tegin ikka ametliku, sest teadsin, et see on ametlikkus ise). Nad tulid koos äriklassi crewga lennuki tagumisse ossa. Ka kogu turistiklassi crew oli sealsamas. Äriklassi teenindaja küsis mu käest mingite asjade asukoha kohta ja siis ma näitasin talle. Suur Jumal aga juba käratas mulle, et kaua ta peab ootama, võiks selle ukse juba avada! Siis mul ka juba kannatus katkes ja ma panin ka vastu: "Excuse me!!!" ja vaatasin sügavalt silma. Protseduur ukse avamiseks on järgmine, et nii Cabin Senior kui üks crew peavad kinnitama, et uks on disarmitud. Ma siis ütlesin, et "Kinnitage, uks disarmitud" ja üks tunnistajatest ütles "Kinnitan, uks disarmitud" ja tädi ei öelnud midagi. Mina ootasin ja ust ei avanud, sest teadsin, et kui ma protseduure ei järgi, siis ta raudselt kaebab mu peale. Ja siis käratas mulle, et kui raske on seda ust avada. Mina ka ei jätnud ja ütlesin, et "Te ei järgi protseduurireeglreid, miks te ei kinnita kõva ja selge häälega, et uks disarmitud". Küsisin siis uuesti, et "kinnitage, uks disarmitud", siis nad mõlemad teavitasid, et on. Avasin ukse ja minu töö oli sellega tehtud.
Olen selle ukse avamisega kuulnud lugusid, kuidas täiesti toredad Cabin Seniorid, kes tunduvad sellised lohvad olema, viivad Sind sellisele teele, et Sa ei järgi protseduurireegleid ... nad näiteks ei kinnita kõva selge häälega, et uks disarmitud. Pärast kaebavad Su peale, et Sa ei täitnud reegleid ja siis hakkab üks tramburai. Ma üritan vähemalt safety osas ikka kõike reegleid järgida.
Tavaliselt Cabin Seniorid on ikka viisakad, isegi kui lennu ajal on konflikte või arusaamatusi. Alati, kui lend lõppeb, siis teevad valjuhääldist teadaande, et :"Aitäh crew hea töö eest, palun teha oma turvakontrollid". See teatas ainult: "Turvakontrollid ja kiiresti!" :D Me vahtisime kõik üksteisele otsa ja hakkasime lihtsalt naerma. Tavaliselt on veel nii, et Cabin Senior on esimese ukse juures, kui crew lahkub lennukist, siis ta tänab crewd ja crew tänab teda. Mina mõtlesin kohe, et mina ei ütle mitte ühtegi sõna (kange nagu ma vahel olen) .... ja ei öelnud ka tema :D Ja kuna crew on tavaliselt väga tore, siis tänatakse üksteist veel bussis teel lennujaama ... tavaliselt cabin senior tuleb surub kätt ja vahel annab tagasisidet, et mis oleks võinud paremini olla ja mis oli väga hästi. Nüüd ma võin küll juba öelda, et see le** istus kaptenite juurde maha ja edvistas seal terve aja (vähemalt me kõik saime aru, millest sellel preilil tegelikult puudus on ...). Ta ei öelnud meile ei head aega, ei aitäh ... no mitte, et mul seda vaja oleks olnud, aga siiski :)
Nii lühike lend ja nii palju juhtumisi ... aga tõesti sellist eksemplari CS-i näol ei olnud ma vist enne näinud. Ja õppetund nr 1: ei mingeid eelarvamusi, isegi kui need on head :D ning õppetund nr 2: kui näed crew nimekirjas Cabin Seniorina Suzettet, siis helista, et oled haige ;)

Kathmandu teist korda tehtud!

Siiani mu lemmik sihtkoht ongi Kahtmandu! Kõik need fäääncid Euroopa sihtkohad on küll toredad, aga Kathmandu lennul on reisijad nii armsad ja linn on kogemus omaette. Nad on rahul sellega, mis neile pakutakse ja nad ei kaeble kunagi mõttetuste pärast. Kui Kathmandus linnapeale minna, siis saad selgeks, et küll meil on ikka hea elu ja tore, et oleme sündinud sellena kes oleme :)

Ega seekordsel lennul muud erilist polnudki, kui Cabin Service Director'i toas oli tema väitel kummitus. Igal Kathmandu lennul väidab keegi, et nägi kummitust. Lend tagasi Dohasse hilines 2 tundi, sest õhkutõusmisrajal oli suur auk. Eurooplased lennul olid närvis ja mõni isegi tõstis häält, et mis lennufirma see on ja kuidas ei saa minna ja tal on vaja koju minna ja tal on teine lend, kuhu ta nüüd hiljaks jääb. Ei oskand kohe nagu muud öeldagi, et vabandage väga, aga lennufirma ei halda õhkustõusmisrada ning ka mina tahaks siin istumise asemel hoopis koju minna! Kohalikud olid nii rahulikud ja armsad, küsisid ainult viskit ja õlut ja nende jaoks oli see lust ja lillepidu ;)
Lõpuks kui õhku tõusime ja söögid juba kätte olime jaganud ja kõik tagumises köögis olime, tuli kööki üks naisterahvas ja ütles: "Help me!" ja viskas pikali maha. Kohe tegime valjuhääldite kaudu teadaande, et kui pardal on arst, siis andku teada. Kohe olid kaks arsti kohal ja võtsid asja üle. Naisterahvas minestas kaks korda ka nende käes. Tegemist oli tugevate südamerütmi häiretega. Aga asi lõppes õnnelikult. Ühesõnaga: oli see vast lend!

Sellel reisil oli ka crew väga tore. Suur osa meist käis nii õhtul kui ka järgmisel hommikul väljas.

Crew hotelli ees enne linna minekut: ukrainlanna, filipiinlannd, eestlane, argentiinlane ja iraanlanna ;)
Kohalik kunstigalerii. See mees teadis täpselt, kus asub Eesti, Tallinn pealinn ja hea ülikool Tartus ;)

Uus sõber Kathmandus ;)

Kathmandu vanalinn
Kathmandu vanalinn lehmade ja tuvidega ;)
Turg

Ja kui teie arvate, et teie töö on raske ... :)

Ja detsembri graafikust rääkides, siis olin suhteliselt hirmul. Tavaliselt on nii, et kui üks on hea kuu, siis teine on hullumaja. Mul on kõik kuud olnud suht head ja kartsin hullemat. Aga polegi kõige hullem kuu tulekul:

04.12 Abu Dhabi,

05-16.12 Viin, Austria;

15-16.12 Berliin, Saksamaa;

19.12 Moskva, Venemaa;

24.12 Bahrein;

27-28.12 Colombo, Sri Lanka;

29-30.12 München, Saksamaa;

31.12 Ateena, Kreeka

Nende vahele mahub veel 8 vaba päeva ja 8 kodust valvekorda. Jõuluõhtu ja uusaasta üle just väga õnnelik olla ei saa, sest saabun Ateenast tagasi kell 23:40 ... ja uue aasta võtan vastu Doha lennujaamas. Aga vähemalt hetkel ei ole ühtegi Indiat, Pakistani või Bangladeshi mu graafikus ;)

Minu kodu ...

Üks keskmisest nõudlikum Eestimaa naine esitas mulle kaebuse, et ma ei ole oma kodu näidanud siiani. Ma siis nüüd üritan selle vea parandada ;) Ühesõnaga panen siis mõned pildid siia ka oma praegusest kodust Dohas.

Täiesti minust sõltuvatel põhjustel ei saa ma siia oma magamistoast hetkel pilte panna :) :) :) Selle asenduseks panen pildi tänasest ostukorvist: