Eile see siis juhtus. Küll mitte minuga, vaid mu korterinaabriga. Siinne liiklus on äärmiselt ohtlik ja bussijuhtideks on meil siin hindud ja bengalid, kellel mõtlemine ja mõistus puudub. Üldiselt on neile sõnad peale loetud, et tuleb ettevaatlikult ja vaikselt sõita, aga no vahel ununeb.
Eile pidi mu korterinaaber minema Myanmari ... tal pidi kohapeal olema kaks vaba päeva ehk kokku kolm päeva. Saatsin ta siis ilusti teele ja nägin, et läks bussi peale. Ise panin end ilusti riidesse ja läksin sõbraga õhtust sööma. Lülitasin kõik elektrilised asjad välja, kaasaarvatud konditstioneeri. Tulin u kolme tunni pärast tagasi ... ja konditsioneer elutoas töötas, kuid muidu oli pime ja vaikne. Mõtlesin, et hakkan juba hulluks minema. Mäletasin täiesti kindlasti, et lülitasin selle ju välja! Mõne aja pärast tuli korterinaaber jõusaalist tagasi ja rääkis siis oma loo. Ühesõnaga meie buss (võtab peale a 15 inimest) otsustas ühele sõiduautole tagant sisse sõita, juht nimelt ei mõelnud sellele, et ta ei saa ei läbi ega üle sõita vaid ta peaks mööda sõitma ... siis toimus pidurdamine ja möll. Üldiselt läks hästi ... viga sai juht ja ühel korealannal on lõualuud paigast ära. Minu korterinaabriga on kõik korras. Aga nalja peab ka ikka saama ... sellel korealannal läksid lõualuud paigast ära nii, et ta lendas näoga vastu tema ees olevat istme seljatuge ... ja tüdrukutel on ju meiki nii palju peale ... et mu korterinaaber ütles, et istme seljatoel oli ilus koeralannanägu .... huuled täies ulatuses :D. Kuidas ta vastu seljatuge sai lennata ... siin ei kasutata mitte üheski liilusvahendis turvavööd. Vahel araablased sõidavad isegi nii, et lastel on pead kõrvalistuja akendest või katuseluugist väljas. Hetkel on siin käimas turvavöö kampaania. Raha on neil küll, aga mõistust napib ...
Aga mu korterinaaber ju tahtis nii hirmsasti sellele lennule minna ... peatas järgmise bussi teeääres ja läks lennujaama, tegi briifingu ja läks juba lennukisse ja asus tööle ja siis tuldi talle järgi ja võeti lennult maha ... nüüd on ta siis kodus ja sai oma kaks vaba päeva hoopis Ramadani aegses Dohas ... milline lõõgastav kogemus, sest siin ei toimu mitte midagi :D.
On esmaspäeva hommik, töönädala teine päev meil siin (kogu elu algab pühapäevast ja lõppeb neljapäevaga) kell on 7.40 ja mul on uni läinud ... :)
Eile pidi mu korterinaaber minema Myanmari ... tal pidi kohapeal olema kaks vaba päeva ehk kokku kolm päeva. Saatsin ta siis ilusti teele ja nägin, et läks bussi peale. Ise panin end ilusti riidesse ja läksin sõbraga õhtust sööma. Lülitasin kõik elektrilised asjad välja, kaasaarvatud konditstioneeri. Tulin u kolme tunni pärast tagasi ... ja konditsioneer elutoas töötas, kuid muidu oli pime ja vaikne. Mõtlesin, et hakkan juba hulluks minema. Mäletasin täiesti kindlasti, et lülitasin selle ju välja! Mõne aja pärast tuli korterinaaber jõusaalist tagasi ja rääkis siis oma loo. Ühesõnaga meie buss (võtab peale a 15 inimest) otsustas ühele sõiduautole tagant sisse sõita, juht nimelt ei mõelnud sellele, et ta ei saa ei läbi ega üle sõita vaid ta peaks mööda sõitma ... siis toimus pidurdamine ja möll. Üldiselt läks hästi ... viga sai juht ja ühel korealannal on lõualuud paigast ära. Minu korterinaabriga on kõik korras. Aga nalja peab ka ikka saama ... sellel korealannal läksid lõualuud paigast ära nii, et ta lendas näoga vastu tema ees olevat istme seljatuge ... ja tüdrukutel on ju meiki nii palju peale ... et mu korterinaaber ütles, et istme seljatoel oli ilus koeralannanägu .... huuled täies ulatuses :D. Kuidas ta vastu seljatuge sai lennata ... siin ei kasutata mitte üheski liilusvahendis turvavööd. Vahel araablased sõidavad isegi nii, et lastel on pead kõrvalistuja akendest või katuseluugist väljas. Hetkel on siin käimas turvavöö kampaania. Raha on neil küll, aga mõistust napib ...
Aga mu korterinaaber ju tahtis nii hirmsasti sellele lennule minna ... peatas järgmise bussi teeääres ja läks lennujaama, tegi briifingu ja läks juba lennukisse ja asus tööle ja siis tuldi talle järgi ja võeti lennult maha ... nüüd on ta siis kodus ja sai oma kaks vaba päeva hoopis Ramadani aegses Dohas ... milline lõõgastav kogemus, sest siin ei toimu mitte midagi :D.
On esmaspäeva hommik, töönädala teine päev meil siin (kogu elu algab pühapäevast ja lõppeb neljapäevaga) kell on 7.40 ja mul on uni läinud ... :)
No comments:
Post a Comment